Pildistas LK-team

Laanepüü jäljerida

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüde elupaiku ja tegutsemisjälgi tasuks otsida niiskematest ja vähemalt kolmekümne aastastest segametsadest, mille koosluses kasvab nii kuuski kui mände.

Kui sügisel toituti metsamarjadest, siis talvisel ajal toituvad laanepüüd kaskede, leppade, haabade, pajude ja sarapuude pungadest, urbadest ning võrsetest. Tegevusjälgi võime märgata ka lumel.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Leethiir ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 510         Meie levinuimad imetajad

Harilik leethiir ehk leethiir        Myodes glareolus

Eesti imetajate levikuatlase järgi võiksid meie kõige levinuimad imetajad olla: leethiir, põld-uruhiir ja mutt.

Keskkonnaagentuur, www.keskkonnaagentuur.ee

Loodusvaatluste nutirakendus on loodud kõigile loodusesõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada.

Rakendus võimaldab määrata asukohta, lisada vaatlusele foto-, heli- ja videofaile, luua oma vaatlusgruppe ning osaleda erinevates projektides.

⮞ Kirja sobib panna igasuguste liikide vaatlusi, vaadeldav liik ei pea olema haruldane ega kaitsealune.
⮞ Vaatlusi võib teha ka looma jälgede, tegevusjälgede, häälitsuste ja väljaheidete põhjal.
⮞ Vaatluse võib andmebaasi registreerida ka siis, kui vaatleja ei suuda liiki määrata, kuid teeb vaadeldud isendist foto, video või helisalvestuse.

Tutvu: LINK

Pildistas LK-team

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Metsnugise eilne jäljerida

Metsnugis         Martes martes

Metsnugiste jäljereas märkame liikuva looma talviselt karva kasvanud päkkade paarisjälgi. Liikudes asetavad kärplased sageli oma tagakäpad esikäppade jälgedesse ja nii võib metsnugiste nn sammuvahe olla vähemalt poolteist meetrit. 

Pildistas LK-team

Mügri värske kuhil

Mügri ehk vesirott        Arvicola amphibius

Kui mutimullahunnikus paistab käiguava olevat hunniku keskel, siis mügri mullakuhil paistab lamedamalt ja ebakorrapärasemalt ning käiguava asub päris kuhila küljel. Ühtseid käigusüsteeme loomad ei kasuta.