Fotod Arne Ader

Rabahaned ( www.loodusemees.ee )

Rabahani      Anser fabalis

Rabahaned meil ei pesitse, aga läbirändel märkame linde nii põldudel kui teistel kultuurmaastikel „keha kinnitamas“. Umbes veerandsada tuhat rabahanedest teeb meil sügisel rändepeatuse ja läbirändajaid võime kohata veel novembrikuu teisel poolel

Tegelikult jagunevad läbirändavad rabahaned kaheks alamliigiks ehk oma pesitsuskoha järgi kas tundras või taigavööndis, aga nende rändeteed meil osaliselt kattuvad:

Pildistas LK-team

Must pässik

Must pässik, rahvakeeli kasekäsn       Inonotus obliquus

 

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Vaade Laiuse voorelt

Nädala algus oli soe ja sajune. Esmaspäev kujunes tuuliseks ja paistis ka päikest, mis kuivatas kiiresti märjaks sadanud lehti pargiteedel. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis nädala esimesel päeval 13,4 kraadini,  ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 11,2 °C. Need näitajad jäid kogu nädala kõige kõrgemateks, kusjuures keskmine õhutemperatuur ületas normi kuue kraadi võrra.

Järgnevad päevad olid tunduvalt jahedamad. Teisipäeval sadas rohkesti – ööpäevaga ligi 12 mm. Öised õhutemperatuurid püsisid kolmapäevani plusspoolel, päevased termomeetrinäidud enam üle kümne kraadi ei tõusnud.

Kolmapäeval puhus kõle põhjatuul, taevas selgines ja temperatuur hakkas õhtul langema.

Pildi saatis Gennert Merivee

Virmalised laupäeval

Põhjakoit        Aurora borealis

Virmalised tekkivad, kui päikesetuule osakesed on laetud ja liikudes maa magnetväljas ning on sisenenud atmosfääri magnetpooluste kohal.

Nii virmalised, kui magnettormid on omavahelises seoses mõlemaid põhjustab päikesetuul. Virmaliste tekke kõrguseks hinnatakse umbes 100 km ja vaatepilt pakub selge ilma korral hämmastavat rohelise või punase valguse mängu

Pildistas LK-team

Rohu varjus on pihlakad veel värviliste lehtedega

Harilik pihlakas        Sorbus aucuparia

Aasta puu on tänavu harilik pihlakas, mida kõik teavad ja tunnevad, sest tegu on meie kõige levinuma puuga, kellele järgneb alles mänd. Sellise levikule on kaasa aidanud muidugi linnud.