Metsisekaamera 2022
Tekst: Triin Leetmaa ja Urmas Sellis
Fotod: Fleur, Andres Kalamees, Urmas Sellis
otsestriim | uudised | foorum
Tekst: Triin Leetmaa ja Urmas Sellis
Fotod: Fleur, Andres Kalamees, Urmas Sellis
otsestriim | uudised | foorum
Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist
Isaslind pesaalusel
Kassikakk Bubo bubo
Kahju, et suurte ja huvitavate lindude pesitsemine nägemata jääb.
Kakupaaril oli valiku võimalus, aga „truuks“ jäädi oma vanale pesale.
2022. aasta on pühendatud harilikule mudakonnale. Mudakonnade arvukus on Eestis viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt langenud peaasjalikult sobilike elupaikade kadumise tõttu. Selle ümara ja väikese kahepaikse kepsakama koivasirutuse nimel teevad talgulised läbi aasta erinevaid looduskaitselisi töid nende elupaikade parandamiseks.
Punarind Erithacus rubecula
Punarindu kuuleb tähelepanelik vaatleja laulmas juba üle Eesti ja seda nii maal, kui linnas sest tegu on arvukuselt meie looduses kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel.
Ülevaate koostas Tiiu Tali (andmed PlutoFist, seisuga 9. aprill).
Fotod Arne Ader
Punarind ( www.loodusemees.ee )
Üle Eesti on valdavaks muutunud punarind (laulavad kõikjal, 86 vaatlust), linavästrik (üle Eesti üksikult või salkadena, reedel 38 isendit Ropka-Ihaste luhtadelt), tikutaja (73 vaatlust, sh 103 isendit nähtud Audru poldril 31.03), laulurästas (laulavad kõikjal, kokku 99 vaatlust), valge-toonekurg (üle Eesti valdav), sookiur (veel pigem paikselt ja/või rändel, laulvaid isendeid vähe, 69 vaatlust), roo-loorkull (üle Eesti 54 vaatlust) ja välja-loorkull (üle Eesti 50 vaatlust). Peamiselt rannikutel ja saartel on palju nähtud liivatülli (63 vaatlust).
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.