Pildistas Mats Kangur

Näeme rebasepaari hullamise jälgi ja pildil paremalt poolt läheneva üksiku rebase jäljerida, kes toimunut uurib

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes   

Nädalavahetusel sai Mats veel rebaste jooksuaja algusest kena pildirea.

Punarebaste jooksuaeg on alanud ja pole haruldane, kus ühe emaslooma järgi liigub mitu isaslooma, mida on ka pildilt näha. Rivaalide vahel tekivad nende arust põhjendatud erimeelsused, vahel isegi kakelused.

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA                                                                                               

LOODUSKAITSE KOMISJON   

Eesti Teaduste Akadeemia (TA) Looduskaitse Komisjoni kiri Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja Keskkonnaministeeriumile

Metsanduse olukorrast                                                     Tartus, 22.01.2018

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon arutas olukorda Eesti metsanduses ettekandepäeval “Teadus ja seadus metsas” Tartus Baeri majas 13.12.2017. Ettekandepäeva päevakord on toodud lisas 1. Põhjendame oma järeldusi lühidalt seletuskirjas, mis on toodud lisas 2.

Arutelu järel tõdesime:

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn (hallrähn). Hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sealhulgas suure osa suvisest toidust võivad moodustada sipelgad ja nende nukud. Talvel sööb ta ka taimset toitu, näiteks marju ning meelsasti ka inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Audit näitab, et riigimetsas ei ole loodusväärtused kaitstud

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Olukorras, kus loomade elupaigad muutuvad inimtegevuse tulemusena üha väiksemaks või asenduvad asulatega, peavad muutuma ka loomade käitumismustrid. Ohu märkamine ja õigel ajal põgenemine on elulised küsimus, mille puhul vanadest mallidest kinni hoides võib ähvardada kiire hukk.

Ohu märkamist on lindudel küllalt põhjalikult uuritud ja ilmselt ei ole teadmine, et linnalinnud on maapiirkonna liigikaaslastest märksa julgemad, kellelegi uudiseks. Senised uuringud on valdavalt keskendunud sellele, kui lähedale lasevad linnud kiskja, enne kui otsustavad põgeneda. Vähem aga teatakse, millest erinevate liikide põgenemine sõltub.