Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
Üksik ülane
Pildistas ja kirjeldas Mairi
Võsaülane Anemone nemorosa
Sellise üksiku ja nukra ülase leidsime 5. jaanuaril Alatskivi matkarajalt. Pole just tavapärane, et õitsvat ülast võiks jaanuaris leida…
Vääriline kingitus
Üleskutse Arne Ader
100 aastane Eesti Vabariik ootab kingitusi ja üheks vääriliseks kingituseks oleks minu arvates meie otsus hoida kodumetsa.
Selle OTSUSE võiksime teha juba enne kevadet.
Kel kodumets eraomanduses, nendel lihtsam. Tuleb läbi mõelda, missugune metsane paik meid kõige enam kutsub? Võib-olla suliseb just seal kevadel oja ja õitsevad sinililled... Võib-olla on seal sügiseti kõige ahvatlevamad lõhnad ja kõige kirkam lehesadu... Võib-olla on seal miskit muud lummavat. Valitud paika võiksime hakata edaspidi majandama püsimetsana.
Rööpad metsas
Seadusepügalad reastas ning lahti seletas Vello Keppart
Foto Arne Ader
Metsatee pärast raiet
Terve pika äärmiselt vesise sügise ja talve alguse ajal riivavad teedelt ning maanteedelt nähtavad raielangid loodusest veidigi hooliva inimese nägemismeeli. Kas see ongi meie säästev metsandus? Küsib Looduskalender.
Metsa majandamise eeskiri § 19 lg 1 p 2:
Aasta loom 2018 – ilves
Avapilt
Sisu
Aasta looma ilvese meeliselupaigaks on mets, aga talle sobib hästi ka põldude ja metsaga vahelduv kultuurmaastik. Pimeduse varjus võib teda kohata isegi inimelamute läheduses.
Foto: Tarmo Mikussaar
Ilves on valitud 2018. aasta loomaks. Eestimaa ainus metsikult looduses elava kaslaste sugukonna liige. Kogu maakeral on kaslased esindatud 32 liigiga.
Eesti aladel elutsev harilik ilves Lynx lynx (varasemalt Felis lynx) asustab Põhja-Euraasia metsasid ja mägialasid.
Ilvest võib kohata kõigis metsatüüpides ja kutuurmaastike servaaladel. Ikka seal, kus jätkub saakloomi. Territoriaalne loom. Mõõtmetelt suurem isailves võib taluda oma maadel emalooma. Eestis elavate täiskasvanud emailveste turjakõrgus on keskmiselt 57 sentimeetrit ja kaal 17 kilogrammi. Isastel vastavalt 63 ja 22. Üksikud isendid võivad ületada 30 kilo piiri.
Talilinnukaamera - rohevint
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu rohevinte, kellest osa on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on palju erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.
Rohevint / foto: Mark Johnson (Flickr.com)
Minu Looduskalender
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Kes teevad Looduskalendriga koostööd
Lugemistuba
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Vana Looduskalender
Väljaandja: MTÜ Fenolo. Veeb: Reisijutud.com. Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies