Teave EJS ja Keskkonnaamet

Foto Arne Ader

Metssiga

 

Anname ülevaate meie metsades tänavu toimunust:

 

4. detsembri seisuga on sigade Aafrika katku Eestis tuvastatud 797 metsseal, nendest 290 olid hukkunud ning 507 kütitud isendid. Viimastel andmetel on vahemikus 28.11-4.12 leitud 13 seakatku tunnusega isendit. Nendest 6 olid kütitud Harjumaal, 2 Läänemaal, 3 Saaremaal, 1 Tartumaal ja 1 Viljandimaal.  

Tõnis Korts EJS tegevjuht: „Alates septembri algusest on sigade Aafrika katku leiud püsinud madalal, valdavalt on see jäänud alla 20 isendi nädalas“.

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

Juba kaheteistkümnendat talvehooaega saab veebikaamera vahendusel jälgida toidumaja külastavaid linde ja nende tegemisi. Otepääl asuvast talilinnukaamerast nähtav jõuab huvilisteni Looduskalendri, Loodusemehe ja Linnuvaatleja koostöös.

Foto Arne Ader

Kuusik

Toomapäevaga lõppeb päeva lühenemine ja algab kalendritalv.

21. kuni 24. detsembrini on päevad pea sarnase pikkusega. Päike paikneb oma teekonna lõunapoolseimas punktis ja meie tunneme lisaks kõigele puudust lumevalgusest.

Päevapikkust jagub neil päevil vaid mõni minut üle kuue tunni. Tunnike hommikust ja õhtust hämarikku nii kujuneb pimeda aja pikkuseks ööpäevast pea kuusteist tundi.

Geograafiast lähtuvalt jagub Lõuna-Eestis silmavalgust pea veerand tundi kauemaks, kui põhjarannikul. Samuti on meie saartel päev kröömike pikem, kui Peipsi rannikul.

Elame talveootuse ajas.

Foto: Marit Kivisild

Ootame Teie pilte talipühade traditsioonidest toomapäevast kolmekuningapäevani.

Keskkonnaamet ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ootavad pilte ja kirjeldusi jõulukommetest Karula, Lahemaa, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide külades.

Konkursile ootame pilte tänavustest jõuludest, mis kannavad endas sõnumit, kuidas traditsioonilisi tavasid tänaseni elus hoitakse. Oodatud on fotod, mis kajastavad selle aasta jõule: Tahma-Toomast, jõulupuud ja jõuluvana, näärisokku ja jõuluroogade valmistamist, loomade toitmist ja metsas käimist, külarahva sündmusi  ja teisi vahvaid traditsioonilisi tegemisi toomapäevast kolmekuningapäevani.

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Ajalooliselt esimese väljakukuuse püstitamise au jagavad Tallinn ja Riia, kus Mustpeade Vennaskond vastavalt aastatel 1441 ja 1510 esimese avaliku jõulupuu püsti pani. Aga ikka vaieldakse siiani – kumb oli esimene?

Kodukuused hakkasid Eestis saksa kultuuriruumi mõjul levima 18. sajandil ja 19. sajandi lõpuks oli jõulupühadeks kuuse tuppa toomine juba üldtuntud.

Aga, ka siin on aga, sest kultuurilooliselt suures Eestis on paiku, kus jõulupuuks on hoopis mänd! Nii on see näiteks Kihnus.