Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Haeska rannakarjamaa. Matsalu

Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ) on valminud tänavukevadiste fenoloogiliste vaatluste ülevaade, kus käsitletakse 35 levinuma rändlinnu saabumist Eestisse. Lisaks rändlindude saabumiskuupäevadele leiab aruandest ka ülevaate talvitujatest, vaatluste arvust ning aktiivsetest vaatlejatest maakondade kaupa. Ülevaade põhineb enam kui 15 000 vaatlusel, mis on kogutud sadade linnuvaatlejate vabatahtliku töö tulemusena.

Tänavune talv ja kevad olid ebatavalised ning mõjutasid otseselt ka rändlinde. Jaanuarist märtsini oli kuu keskmine õhutemperatuur normist kõrgem kuni 2,2˚C ning seetõttu jäi talveks Eestisse paigale arvukalt muidu rändseid linde, nagu käblikud ja punarinnad.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tiik kalmustega

Eelmisel nädalal rääkisin siinsamas, millised ravimtaimed on kindlasti eestlase ravimikapis. Ülekaalukalt on selleks meelõhnalised pärnaõied. Ega vist ole inimest, kellele see lõhn ei meeldiks ja selgubki, et lõhn on üks olulisemaid asju, mis meid taimedega seob.

Ja nii nagu meile meeldib pärnaõie või kummelilõhn, on ka mitmed taimelõhnad, mis inimestele üldse ei meeldi ja seepärast neid ka ravimtaimedeks ei korjata. Võimalik, et põhjuseks on vana ürginstinkt – neid taimi pole meile lihtsalt vaja, sest neid haigusi meil pole või on koguni need taimed meile ohtlikud.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Noor roosterind-tüll. 21.09.2017, Harjumaa / foto: Katrin Tarand

Kui viimastel aastatel on linnuharulduste komisjonile teatatud aasta jooksul vaid kahest-kolmest roosterind-tülli (Charadrius morinellus) vaatlusest, siis sel aastal on teada juba kuus leidu:

Mobiilipilt Tiit Hunt, www.rmk.ee

Läbi hammustatud kaamera toitekaabel rippumas

Eile õhtuse lehma vandaalitsemise helid läbi mikrofoni olid päris „hirmutavad“. Varahommikul võtsime kaasa hädatarvilikud töövahendid, et kaamera uuesti tööle saada – vigastusi ei julenud isegi ennustada. Avanenud pilt andis lootust, et võime mõningaste ümberkorraldustega isegi lõhutud süsteemi tööle saada.

Millega siis lehm kohapeal hakkama sai? Korralikult köidetud juhtmete kimbus oli tegelane ühe veebikaamera kaablihaara kätte saanud, seda tõsiselt närinud ja lõpuks puruks rebinud. Võimalus oli ka selline, et oleks võinud minna oma teed koos kaameraga… Teised vigastused olid minimaalsed.

Kaamerale leidsime Sassi poolsaarel uue asukoha, aga pudulojuste kahjustuste eest pole seegi kaitstud – tegime mida käepäraste vahenditega teha andis.