Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Mägraseire tulemused: arvukus on kerges tõusutrendis

Sisu
mäger
Mägraseire leidis mägra olevat heas seisus.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Tänavu toimus esmakordselt Eestis mägraseire, mis oli oluline ettevõtmine aasta looma seisukohalt. Aasta alguses me ju ei teadnud, millises seisus on mägra asurkond. Võis arvata, et päris nadilt mägral ei lähe, kuna mäkra ikka siin-seal nähakse, aga midagi täpsemat kui paljas arvamus ei saanud senimaani öelda. Kuna mägra suhtes puudub ka suur jahihuvi, ei saa tema jälgimiseks kasutada jahimeestelt kogutavaid andmeid.

Muti tegemisi

Fotod Arne Ader

Mutt

Mutt

 

Harilik mutt ehk Euroopa mutt     Talpa europaea

 

Maaalused talveuinakut ei tee, lihtsalt liigutakse allpool pinnase külmumispiiri.

Lumi on läinud, maapind jälle vett täis ja juurde tekkivad mutimullahunnikud nähtaval (elamine tahab ju õhutamist ning kuivatamist). Paksus metsas mutt ei ela, välditakse samuti liivaseid ning liigniiskeid kohti. Tegutsetakse nii aedades, parkides, rohumaadel, kui  metsaveertes.

Sandra aasta looma luuletus

Sisu

Uudishimulik mäger     
Sandra Uustalu (4.kl, Ridala Põhikool)

Mustavalgekirju mäger
tahtis väga  näha  mäge.
Tahtis näha mäe taha,
äkki on seal kala näha.
Rühkis, puhkis mäger väike,
sinitaevas säras päike.
Oli alles poolel mäel,
kui kohtas sõpra kurakäel.
Koos edasi nad liikusid
ja naljajutte rääkisid.
Nii jõutigi mäe taha,
kus potsti istuti maha -
polnud kala teisel pool,
oli hoopis autovool.
Nüüd kiireid jalgu läks vaja:
kus pesa, kus kodumaja?
Jäi teele matsakas konn,
seeni, marju, linnumune,
mäkradel oli teine mure -
oma pessa ruttu, ruttu
ja ka kohe kähku tuttu!

Sõtkaid kohtame sagedamini rannikumerel

Foto Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

 

Sõtkas          Bucephala clangula

 

Meil pesitsevate sõtkaste arvukus on tagasihoidlik, aga sügisene läbiränne massiline, mis novembrikuuga läbi sai. Jäänud on nn talvitujad ning nende liikumist lõuna poole dikteerib talve karmus või merejää teke.

Massilist rännet me sõtkaste puhul ei märganud sest tegu on nn ööränduritega. Siia jäänud sõtkaparved on seevastu hästi nähtavad sest vahetavad päevasel ajal mitmeid kordi toitumisala.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.