Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2024. aasta orhidee

Foto Arne Ader

Vööthuul-sõrmkäpp ( loodusemees.ee )

Vööthuul-sõrmkäpp           Dactylorhiza fuchsii

Vööthuul-sõrmkäpp kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka ja kesksuvel võib teda kohata üle Eesti, kasvades hulgakesi koos hõredamates metsades, sooservades, niitudel, maanteekraavide nõlvadel ja metsaojade kallastel.

Eelistab lubjarikkamaid muldi ja niiskemaid kasvukohti. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juuni keskpaigas ja õitseaeg kestab kuni juuli teise pooleni.

EKO annab teada

Keskkonnaameti kaitseala skeem

Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir mis oli looduskaitseala loomise aluseks on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse.

Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest.  

Sõrve looduskaitseala loomine

Eesti mükoloogiaühing annab teada

Foto Vello Liiv, eElurikkus

Kamperriisikas

Kamperriisikas         Lactarius camphoratus

Riisikad on meie metsapuude truud kaaslased, kuna moodustavad puudega kooselus seenjuure ehk mükoriisa. Nende viljakehade sees on peidus erilised käigud, millest tilgub vigastamisel justkui piima. Riisika perekond on liigirikas ja kuulub pilvikulaadsete seltsi kandseente hulgas.

EMU annab teada

Leostunud gleimuldade levik Eestis. Allikas: Eesti maaülikool

Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.

Tegemist on märja mullaga, mis on kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil. Pinnal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont. 

Need mullad on neutraaalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõimisest, korese- ja huumusesisaldusest, huumuskihi tüsedusest ning kuivenduse seisust. Tüsedas toorhuumuslikus kihis on talletunud suurel hulgal orgaanilist süsinikku.