Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Foto Kaarel Kaisel

Tauksi  (www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 228       Madalaim merevee tase

Madalaim veetase meres mõõdeti Narva- Jõesuus 9.jaanuaril.1914. aastal ja selleks oli  -122 cm, mis lähtus Kroonlinna nullist.

Kroonlinna null kehtis Eestis kuni 1.01.2018. aastani ja oli pikaajalise mõõdistamise keskmisest lähtuv ja selle mõõte kasutamist alustati 1840. aastal.

Alates 1. jaanuarist 2018. aastal mindi Eestis kõrguste arvutamisel üle Amsterdami nullile ja lõppes mõõteväärtuste arvutamisel Kroonlinna nulli kasutamine.

Rekord nr. 229        Kõrgeim kuu keskmine merevee tase

Kuu kõrgeim keskmine merevee tase mõõdeti 1983. aasta jaanuarikuus Pärnus, keskmiseks kujunes + 94 cm.

Rekord nr. 230      Madalaim kuu keskmine merevee tase

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rivaalitsevad rasvatihased ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane       Parus major

Päästeameti teave

Foto Arne Ader

Pühajärvele on tekkinud jää ( www.loodusemees.ee )

Vaata Pühajärve veebikaamera pilti: LINK

Jääkattele ei tohi enne, kui selle paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama sellega, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Saab ka päris sõbralikult

Veebikaamera ülekanne talilinnukaamerast töötab eilsest YouTube platvormil laitmatult ja tänase vaikse öö ajal võisime tõdeda, et stereoheli on samuti „paigas“. Arvestada tuleb sellega, et katkestusi võib ülekandes paratamatult ehk meist sõltumata esineda.

Jälgisime ilmakaarte ja saime kaamera paigaldatud enne külmade saabumist. Täna hommikul oli kaamerametsas -5 kraadi külma. Lume- ja lörtsisajused ilmad võivad saabuda juba alates homsest.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ esimesele osale.

Eesti Vabariigis on viimasel kümnel aastal oluliselt süvenenud ja pingestunud metsanduspoleemika. Väga suur osa riigi elanikest, eelkõige nooremad põlvkonnad protestivad rakendatava metsanduspoliitika vastu. Eriti vastuvõtmatu on ülemääraselt intensiivsed ja laiaulatulikud lageraied ja raiete läbiviimise madal kvaliteet.

Sellisena ei ole praktiseeritav metsandus ei loodussõbralik ega majanduslikult jätkusuutlik ja halvendab olulisel määral elanike elukeskkonda ning seeläbi ka inimeste tervist.