Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Aastaringne toiduküllus, sobilikud pesapaigad ja väiksem kisklus on põhjused, mis soosivad linnas elavate lindude hõlpsamat kohanemist ning aeglast elutempot (loe siit). Linnalinnud söövad sageli inimeste poolt jäetavat nii toidumajast, tänavalt ja prügikastist kui ka friikartuleid välikohviku külastaja taldrikult. Sellises nn tänavatoidus on ohtralt energiat, kuid sellest saadav vitamiinide ja mikrotoitainete hulk ei kata linnu vajadust. Kuna linnaloomal on reeglina looduses elavast liigikaaslasest vähem järglasi, on levinud arvamus, et põhjuseks on just linnatoidu kehv kvaliteet, mis võib kahjustada tervist (suurendada nakatumisriski) või muuta käitumist.

Veebikaamera pilt Galiutha; LK foorumist   

Isalind Karl II

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Pesaelu tänavu lihtsalt ebaõnnestus. Hiljaks jäänud haudumise lõpetas isaslind  11.juunil.

Muretsema pani muidugi noore emaslinnu kadumine, aga 17. skp-l ta siiski pesa korraks külastas, mis välistas emaslinnu hukkumise ja lootuse tuleva aastasele pesitsemisele.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Fotod Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Just praegu, juuni teisel poolel on kätte jõudnud aeg, mil peaaegu kõik linnud Eestis pesitsevad. Enamusel on pesas pojad, esimene või teine munakurn. Järeltulijate eest hoolitsemise ajal hakkab linnulaul kiiresti raugema, sest selleks pole enam aega ega ka suurt vajadust. Eelolevad kuumad ilmad vähendavad laululusti veelgi, kuid varajastel hommikutundidel ja öösiti võib kohati veel linnukoori nautida. Kuna jaaniajal kipume hiliste õhtutundideni väljas olema, siis võimegi kuulda mitmesuguseid toredaid ööhääli. Kes neid teevad?

Ööbik. Kuigi ööbiku lauluaeg on lõppemas, võib tema laksutamist kuulda veel igal ööl. 

Foto Arne Ader

Sõnajalad õites ( www.loodusemees.ee )

Sõnajalgade õitseaeg pidavat algama jaanilaupäeva keskööl ja õitsemine kestvat tunni, mõningate muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Õied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“ – nõnda arvas vanarahvas.

Sõnajalaõite kohta ei oska miskit kosta, aga müüt on kõigiti ihaldatav ja lummav.

Tegelikult paljunevad sõnajalad eoste abil, mis tuule mõjul laiali kanduvad. Eoste puhul ei ole tegemist seemnetega, vaid hoopis sootute moodustistega.

Kui taimeeos satub looduses soodsasse kasvukohta, moodustub alles eelleht ehk alles seejärel toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus sõnajalg.

Lihtsamalt käib sõnajalgtaimede paljunemine vegetatiivselt risoomi abil.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Kogu väike-konnakotkaste perepilt eilsel õhtul

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Suur-konnakotkas          Clanga clanga