Video salvestas ja pildistas Ahto Täpsi

Kogenud metsamehe allatuult salvestatud video

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Peame veidi arutlema, kuidas selline nelik oma talve veetis ja nüüd juba üle kuu looduses toimetab.

Ülekande võimaldab Teetormaja

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas

otsestriim | uudised | foorum

Laupäeval oli uus tihastele mõeldud pesakast veel tühi. Pühapäeval ilmus tiheda toimetamisega pesakasti põhjale samblavaip.

Eesti Ornitoloogiaühingu soovitused

Pildistas Liis Keerberg

Kaldapääsukesed

Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtetel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.

Mõne nädala pärast hakkavad Aafrika talvitusaladelt Eestisse jõudma esimesed kaldapääsukesed. Kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena, sageli karjääride järskudes nõlvades ja ehitusplatsidel. Kaldapääsuke on kaitsealune liik ja kui ta juba nõlva pesitsema on asunud, ei tohi teda kuni pesitsuse lõpuni häirida.

Veebikaamera kuvatõmmis Gavril, Lk foorumist

Pühapäevane kalakotkaste lugu ilmub hilinemisega tehnilistel põhjustel.

Hommikul püüdis võõras kalakotkas päris jõuliselt ennast  Miina ja Marko pesale lennutada

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Nii käib lindudel omavaheline pesitsemise häirimine.  Pesa korduva ründamine algas  veidi enne kella kümmet. Pesaomanikel oli ainus muna sattunud kaitsetegevusel päris pesa servale (mida ka pildil näha). Täna läks tõrjumine edukalt.

Rein Nellis, Keskkonnaagentuur, (www.keskkonnaagentuur.ee)

Foto Mati Kose

Rein Nellis Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnast pani kirja oma mõtted kuuse-kooreüraskitest, laanerähnist ja nende kahe omavahelisest seosest. Rääkides üraskikahjustustest ja nende vastu võitlemisest tuleks meelde jätta üks number: 670 000. Just nii palju üraskeid ja nende vastseid võib ära süüa üks laanerähn ühe aasta jooksul.

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) on rähnidest kõige kuuselembesem liik ning üraskisöömisvõimest tulenevalt on just laanerähnid need, kes üraskite arvukusele olulist mõju suudavad avaldada (1).