Tekst: Triin Leetmaa, Urmas Sellis, Andres Kalamees

Fotod: Fleur, Elina Mélet-Garel, Andres Kalamees, Urmas Sellis

Põhjaliku ülevaate ja video koostas päeviku näol Levo Tohva

Metsaraie aegne foto Arne Ader

Kiidjärve asurkonna olukord oli halb juba enne raiet (A.-J.Martin). Õpperada avati 2006. a. kompensatsiooniks Akste kaitseala sulgemisele. Akstest Kiidjärvele edasi kandunud turismikoormuse ja asurkonna äärealadel tehtud lageraiete koosmõjul halvenes seisund. Lisaks oli raie eelne 2018. suvi kuklastele pika põua tõttu raske. Sellest andsid märku kokku kuivanud pesakoonused. Oli peresid, kes pesa suuruse 2,5 m põhjadiameetrilt kokku tõmmanud ühele meetrile. 

Raiuti 2019. a. veebruaris. Paarikümne tonniste raiemasinate lahkumise järel tuli oodata, milline on kuklaste vastus toimunule. Kas vallandub sõda nagu 1998. a Valgesoo röövraie järel? Või lasevad naaberpesad lageda taeva alla jäänutel rahulikult oma metsa ümber kolida? Või toimub vaikne hääbumine?

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Mudaälves. Feodorisoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 112.   Eesti veel kõige metsasem ja inimesteta piirkond - Alutaguse madalik.

Alutaguse madalikul on suurim Eesti metsasus, 78 % ning kultuurmaastikku on vaid 8 %.

Loe lähemalt: LINK

Rekord nr. 113.    400 kilomeetrine matk mööda kubermangu piiri.

Matkasportlane Joosep Tammemäe matkas 21. kuni 31. märtsini 2017 aastal piki endist kubermangu piiri Tõstamaalt Peipsini, valmistudes sellega EV100 juubeliperioodi avasündmusteks. 

Vaata ERR-i videot: LINK

Täiendus rekordile nr. 111. Nurmkanapaaril 19 poega

Foto Arne Ader

Väikekosklad ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 2. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta teises voorus kokku 171, kellest algajate küsimustele vastasid 148 ja edasijõudnute omadele 23. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Gripi mõju ühiskonnale võib olla märkimisväärne, kui haiguse levides tekib epideemia (haiguse ulatuslik puhang) või karmimal juhul maailma haarav pandeemia. Sealjuures on oluline tähele panna, et kiirete mutatsioonide tõttu võivad gripiviirused muutuda patogeeniks paljudele liikidele ning nakatada soodsatel tingimustel ka teisi loomarühmi, sealhulgas inimest.