Eestimaa Looduse Fond annab teada

Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitleb värsket väljaannet “Teejuht püsimetsandusse”, mis annab nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi juhtnööre metsa valikraietega majandamiseks. Samuti on huvilised oodatud vaatama püsimetsanduse võtteid ja Vormsi metsamajandajaid tutvustavaid videoklippe. Raamatu digiversiooni ja klipid leiab veebilehelt: www.metsaomanikule.ee/pusimetsandus

Käsiraamat kätkeb püsimetsanduse alaseid kogemusi ja teadmisi nii Eestist kui ka mujalt Euroopast, tarkusi ja tähelepanekuid nii teaduskirjandusest kui metsamajandajatelt. Raamat on mõeldud eelkõige metsaomanikele ja -majandajatele, kuid huvitavat lugemist leiab sealt igaüks, kelle jaoks metsateemad hingelähedased.

Selgitab hülgeuurija Ivar Jüssi

Veebikaamera pilt Shanta, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus  

Niipalju võin öelda, et hülgepojade imetamisest võõrutamise ajal (ca 17  - 20 päeva vanuses) hakkavad emased isaseid omale ligi laskma.

Video Ahto Täpsi

Kobras ehk piiber       Castor fiber

Tänavuse talve pea jäävabade veekogudel püsis sügisest alates kõrge veeseis. Kobrastel on alanud kevadtalvine innaaeg ehk uus sigimise- ja elutsükkel.

Aga vaatame siis üle nende perekondlike ja monogaamsete loomade eluviisi.

Kirjutas ja pildistas Jaanis Prii

Risti oja kaldal õitseb näsiniin juba nädalaid

Esimesi kevade märke, nagu lumikelluke ja õitsev näsiniin on Saaremaal märgatud juba mitu nädalat tagasi. Ka tihane laulab juba nädalaid.

Ilmad on aga väga vihmased ja nii palju vett pole märganud aastaid. Vahepeal maha sadanud lumi on nüüdseks sulanud.

Esmaspäeval oli üle pika aja päikesepaisteline ilm. Sookured lendasid kruuksatuste saatel terve päeva. Kuulda oli lõokest. Kas see ongi kevad?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Galapagose saarestik inimasustati püsivalt 19. sajandi alguses ning alates sellest on linnastumine ja saartele toodud kassid kohaliku loomastiku käekäiku mõjutanud mitmel saarel. Preagu leidub kasse vähemalt neljal saarel, kus nad on ohuks elurikkusele. Edukamad liigid on suutnud uue kiskjaga kohaneda, õppides neid vältima või nende eest õigeaegselt põgenema; mõnedel saartel on sealsetele asukatele abikäe ulatanud aga inimene ning saartelt kassid hävitanud.

Saarestiku looduslikud kiskjad on sealsed maod ja galápagose viu (Buteo galapagoensis). On teada, et kiskja saabumine uude keskkonda võib tingida saakloomade käitumise kiire muutumise, kuid üllatavalt vähe on teada, kuidas muutub saaklooma käitumine kiskja taas kadumisel. Kas isendid muutuvad aja jooksul taas julgemaks?