Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
Suured linnud raagus puudel
Fotod Arne Ader
Tedrekanad kasel. Alam-Pedja
Teder Tetrao tetrix
Meie põlise looduse linnud näevad sooti välja päris erinevad. Kui tedrekanade kaalu on kuni kilo ringis, siis kukkedel kuni poolteist.
Käsi ja tiib: "sõrmed" nahkhiire tiivas
Avapilt
Sisu
Nahkhiire tiivad on moodustunud samadest luudest, mis on olemas ka inimese käe sees ja ka teiste imetajate käppades, aga need on tundmatuseni moonutatud proportsioonidega. Ülemine "konks" tiival on sama, mis inimesel täidab pöidla rolli. Nähtavad "sõrmed" nahkja tiiva sees algavad juba nende luudega, mis meil on peopesas sisse jäävad kämbaluud.
Foto: Rauno Kalda
Kõigepealt väike selgitus nahkhiire ladinakeelse nime kohta: taksonoomilise käsitluse järgi kuuluvad nahkhiired klassi imetajad ja seltsi käsitiivalised, teadusliku nimetusega Chiroptera. See nimetus on tuletatud vana kreeka keelsetest sõnadest cheir ja pteron, mis tähendavad vastavalt "käsi" ja "tiib". Nimetus viitab nahkhiirte tiibadele, mis on nende keha üheks kõige omapärasemaks osaks.
Piltsüüdistus
Veebikaamera pildid Made, LK foorumist
Krattimas käis täna öösel metsnugis
Metsnugis Martes martes
Hea, kui vaatajaid on rohkem, saab pahareti teolt tabada. Oletuste põhjal olekski rebane süüdlaseks võinud jääda, aga pole välistatud, et tegu hoopis uue „huvilisega“. Aeg annab arutust.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXV osa
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Foto Arne Ader
Emajõe Suursoo Kalli jõe suubumiskohas Suur-Emajõkke
Rekord nr. 87. Suurim deltasoostik
Emajõe-Suursoo pindala on 1000 ruutkilomeetrit.
Tutvu Emajõe Suursooga veidi lähemalt: LINK
Seli järv. Selisoo
Rekord nr. 88 22% Eesti pindalast katavad mitmesugused turbaalad
Jälle rasvapall kadunud
Veebikaamera pildid napsas IceAge, LK foorumist
Suur-kirjurähni emaslind „imestab“, kuhu kadus meie rähnipall
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Eelmine krattimine toimus ööl vastu 3. jaanuari ja täna öösel oli arvatavalt rebasel himu mekkida, kas uue välimusega teravilja-rasvapallid ka sama hästi maitsvad, kui teravilja-rasvasööt (mäletate selline pikk vorst).
Minu Looduskalender
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Kes teevad Looduskalendriga koostööd
Lugemistuba
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Vana Looduskalender
Väljaandja: MTÜ Fenolo. Veeb: Reisijutud.com. Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies