Risto Mets, Eesti Teadusinfosüsteem

Pildistas Aivar Leito

Ivar Ojaste vasakul ja Uko Bleive paremal

Algas maaülikooli ornitoloogide Ivar Ojaste, Leho Luigujõe ja Urmas Sellise ekspeditsioon Etioopiasse. Rännaku eesmärk on uurida maakasutust ja võimaliku toidubaasi rikkust piirkonnas, kus on järjestikku talvitunud mitmed Eesti sookured.

Täpsemalt tutvutakse reisi käigus Sululta piirkonnaga Etioopia pealinnast põhja pool, kus peatus 2013/2014 aasta talvel Ahja külast pärit sookurepere. Samasse piirkonda jõudis 6. detsembril tõenäoliselt sama kurepaari emalind ja pesakonna ainus järglane, kelle märgistasid Ivar Ojaste ja Uko Bleive möödunud suvel Ahja külas samuti satelliitsaatjatega.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Põhja-Tammsaare talu

Öeldakse, et igal kohal on oma kohavaim ja mõni koht ei taha uusi elanikke. Küllap tunnete selle ära juba esimesel korral, kui uude kohta jõuate. Sisetunne ei peta. Pole aimugi, kas koha meeldimise või mitte meeldimise taga on selle visuaalne ilu, puuderohkus, metsa vari, liigne avatus tuultele, mereihalejate sisemaanukrus, aga miski paneb meid selles paigas hästi või halvasti tundma.

On pühakohti, kuhu mina minna ei saa. Miski asi on otsekui tõkkeks ja nii läheb enne auto katki või tuleb mingi kiire tegemine ette. Või siis tunned ühel hommikul, et pead kindlasse paika minema, kõik asjaolud langevad kokku, sind kutsutakse sinna lähedale esinema või keegi pakub küüti. Justkui kohavaim hüüaks.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Asulates asuvatel linnutoidumajadel on sagedaseks külaliseks ka üks maailma levinumaid linnuliike – koduvarblane. Loodusmaastikus kohtab koduvarblast harva. Põldvarblase isas- ja emaslind on sarnase sulestikuga, kuid koduvarblasel on sugupooltel lihtne vahet teha – kui koduvarblase emaslind on üleni hallikaspruun, siis isaslinnul on must manisk, hall pealagi ning silma taga lai kastanpruun vööt.

www.eoy.ee/aed

Suvisest aialinnupäevikust võtsid 2019. aastal osa 928 linnuvaatlejat 524 aias. Suur tänu!

Suvise aialinnupäeviku kuuendal aastal kogunes usinate linnu- ja loodusvaatlejate ühise pingutuse tulemusena 27 218 vaatluskirjet, mis lisandusid eelmiste aastate 111 000 vaatluse juurde. Vaatlused jagunesid järgnevalt:

• 15 493 lindude esmavaatlust,
• 2105 pesitsusvaatlust,
• 1390 muude selgroogsete vaatlust,
• 7766 taimede ja putukate fenovaatlust
• 464 tolmeldajate vaatlust 1412 taimekülastuse kohta

Mis jääb meelde 2019. aasta hooajast?