Eesti Orhideekaitse Klubi, http://www.orhidee.ee/

Fotod Arto-Randel Servet

Soo-neiuvaip

Soo-neiuvaip       Epipactis palustris

Pole sugugi harv juhus, kui orhideedest juttu tehes mõni inimene imestades küsib, et kas neid kasvab siis Eestis ka?! Kui mõnda liiki siiski teatakse, ei osata seda orhideeliste sugukonnaga seostada. Eks ole ju nimel „orhidee“ tugev lõunamaa maik juures ja enamik orhideeliike (maailmas kokku umbes 30 000) kasvabki troopikas.

Linnuklubi Estbirding, www.estbirding.ee

Aasta esimesel päeval alanud võistlusele on praegu registreerunud 55 osavõtjat, kuid linnuhuvilistel on võimalus end jätkuvalt kirja panna ja osaleda.

Võistluse eesmärgiks on igal kuul näha või kuulda võimalikult palju erinevaid linnuliike.

Kuulistidega koguneb huvitavat andmestikku, mistõttu kõik leitud liigid tuleb sisestada andmebaasi. Aasta lõpuks liidetakse kõigi kaheteistkümne kuu liigilistide summad ja võidab suurima summa kogunud võistleja. Oma osalemissoovist tuleb teada anda aadressil: tali.tiiu@gmail.com

Võistluse reeglid leiad klubi Estbirding kodulehelt: LINK

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada 

Noored kliimaaktivistid „Fridays For Future“

Aasta keskkonnateo pälvisid kliima fookusesse toonud noored, laituse kliimakriisi kaaperdamine metsade intensiivsemaks majandamiseks

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks.

Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kollane kõhrik kõdunevatel okstel hakkab hästi silma

Temperatuurirežiim püsis kogu nädala jooksul jätkuvalt pikaajalisest keskmisest kõrgemana. Kõige soojem oli ilm esmaspäeva õhtul ja järgneval ööl, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,8 kraadini.

Varem pole 1922. aastast algava vaatlusrea andmetel aasta lõpupäevadel nii kõrget temperatuuri Jõgeval esinenud.

Teisipäeva jooksul ilm jahenes ja hakkas sadama lörtsi. Aastavahetuseks taevas selgines, õhutemperatuur langes miinuspoolele. Keskööks hakkas veeloikudele moodustuma jääkiht ja maapinnal esines halla.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Foto Arne Ader

Rändel ületavad linnud nii suuri vetevälju kui ka kõrbeid. Kuna nendes piirkondades on peatumine keeruline, võimatu (veekogudes ei pruugi sobilikke saari olla) või ebaratsionaalne (jõuvarude taastamiseks ei pruugi toitu leiduda), olid ornitoloogid arvamusel, et näiteks kõrbeid ületades linnud peatusi ei tee.