Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm

Foto Asko Lõhmus

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on säästliku metsamajanduse üks tunnusliike, keda ohustab vanade lehtpuude ja järjepidevate, maastikul ühendatud lehtpuistute kadumine

Tartu ülikooli teadlaste pikaajaliste uuringute kokkuvõttest järeldub, et Eesti mandriosa metsi asustavast rohkem kui poolest tuhandest samblikuliigist saaks intensiivselt majandatavatel maastikel kestlikult hakkama kolmandik. Looduslähedased metsandusvõtted võimaldavad elutingimusi poole rohkematele liikidele ning kolmas kolmandik jääb olenema kaitsealade võrgustiku kvaliteedist.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Ajakirja Eesti Loodus 20. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode kategooria peaauhinna pälvis fotograaf Jaak Sarv varahommikuse pildiga naerukajakate kolooniast. Autori sõnul leiutas ta selle pildi saamiseks kaamerale Eestis ilmselt ainulaadse automaatse intervallpäästiku ja pildi tegemise hetkel magas ise hoopis kodus sooja teki all.

Noorte kategoorias sai loomafotode peaauhinna Henri Ristisaar oravapildiga. Võistlusel anti välja ka taimede, seente jm peaauhindu ning palju eripreemiaid. Võistlusel osales üle 1300 pildi 250 autorilt, kellest 44 osales noorte arvestuses. Kõik auhinnatud fotod leiab: www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus/

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumekirme muutis maastiku valgeks

Nädal kujunes talviseks. Ilmad olid päikesepaistelised ja külmad nädala alguses ja lõpus.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi viiel päeval null kraadist madalamale ja maa oli lumest valge neljal hommikul. Esmaspäeval langes minimaalne õhutemperatuur -7 ja teisipäeval -5 kraadini ning nädala kahel viimasel päeval -4...-5 kraadini.

Talinisu oras laupäeval

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toiduraiskamist ei kohta loomade seas just sageli, sest saamatajäänud energia võib halvemal juhul tähendada hukkumist. Seepärast tarbivad paljud kiskjad kogu murtud saagi, jättes söömata vaid seedimatu, ning peidavad saagi hilisemaks tarbimiseks vaid vajadusel. Toidu raiskamist on täheldatud puuviljadest toituvate loomade seas, näiteks võivad puulatvades elavad ahvid kas kogemata või teadlikult maapinnale loopida kaks kolmandikku söödavatest viljadest.

Lindude seas ei ole toiduraiskajate kohta palju teada, kuid et papagoide toitumispuude alt võib leida nii söömata kui ka pooleldi söödud vilju, on levinud arvamus, et ka nemad raiskavad. Siiski on need vaid väited ja mitmed teadlased on arvanud, et pigem pudenevad viljad kohmakate lindude küüniste vahelt kogemata.