Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Paleoblogi: “Kõuekivid ürgmerest”

Kirjutas, pildistas ja illustreeriva materjaliga varustas Erik Abner

See nädal räägin ma… *trummipõrin
TIGUDEST!

“Aga mis kõuekivisid sa siin pealkirjas lubasid?!”, Sa võid küsida. Tuleb välja, et päris mitmel korral on Eesti arheoloogid leidnud tigude kivistisi ürgsetest ja keskaegsetest matmispaikadest. Üldjuhul kandis vanarahvas kivistisi kaasas näiteks ripatsitena. Vägagi tihti usuti kivististe maagilistesse võimetesse või siis arvasid vanaaja inimesed lihtsalt, et “Kena kivi, teeks ehte!”.

Aialinnupäeviku tänavune hooaeg on lõppenud

Foto Arne Ader

 

 Vainurästas 

Vainurästas www.loodusemees.ee )

Nädalavahetusel lõppes suvise aialinnupäeviku tänavune hooaeg. See tähendab, et sel nädalal tehtud vaatlused enam arvesse ei lähe, kuid kõik 1. märtsist 6. oktoobrini tehtud vaatlused sobivad.

Üks palve veel kõigile aialinnuvaatlejatele: palun vaadake oma veebipäevikud selle nädala jooksul veel korra üle. Eriti oluline on üle vaadata pesitsusandmed, ega need ei ole poolikuks jäänud. Näiteks, kui lindudel olid pesas munad või pojad (selge viide kindlale pesitsemisele), aga päevikus on kirjas vaid tõenäoline pesitsemine (nt pesa ehitamine), siis oleks vaja seda pesitsust päevikus täiendada. 

Rändlindude vaatluspäevade kokkuvõte

Pildistas Margus Ellermaa

Linnuvaatlejad Põõsaspea neemel

Nädalavahetusel, 5.–6. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch vaadeldi kokku 99 100 lindu.

Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (42 300 isendit), kuldnokki (5700 isendit) ja kiivitajaid (3200 isendit). Põnevamad liigid, keda märgati, olid tundrakiur, jõgivästrik, lääne-pöialpoiss ja laisaba-änn.

Kõiki nädalavahetusel tehtud vaatlusi saab vaadata portaalist eElurikkus.

Kas 2005. aasta jaanuaritorm mõjutas Rootsi metsalinnustikku?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Saartel, kust loomadel ei ole võimalik pageda, võivad tormid, üleujutused ja põuad oluliselt mõjutada loomade käekäiku (loe näidet Novaatorist).

 

Viimane märkimisväärne torm meie regioonis oli 2005. aasta jaanuaris üle Lõuna-Rootsi liikunud ja seal 75 miljonit m3 metsa murdnud ja pool miljonit hektarit metsa kahjustanud Gudrun.

40. NÄDAL 30.9.2019.- 6.10.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sookased värvunud lehtedega

Nädala esimene pool oli väga soe, vahelduva pilvisusega ja aegajalt sadas vihma. Nädala sajusummaks kogunes siinkandis 6...7 mm.

Õhutemperatuur püsis esmaspäevast kolmapäevani ööpäevaringselt viiest kraadist kõrgemana ja maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid päeviti 12...15 kraadini. Nädala kõige soojema päeva (esmaspäeva) keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 11,5 kraadi, mis ületas viimase 97 aasta keskmist nelja kraadi võrra.

Lumepilved laupäeva õhtul

Lumepilved laupäeva õhtul

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.