Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Endla soostik ja Endla järv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 19. 34 järvesaart Endla järvel.

Endla järves, Jõgevamaal on kokku 34 saart. Sellega on tegemist Eesti kõige saarterikkaima siseveekoguga.

Jõhvikas ja turbasammal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 20. Väikseim raba.

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader ja Ingmar Muusikus

Pärnapuud ( www.loodusemees.ee )

Kuigi viimastel nädalal olla tormilained olnud suuremad rannikualadel, tabas mind eelmisel nädalal maakoju minnes üllatus. Torm oli küüned taha saanud suurele vanale pärnapuule, sellisele, kus kodukakk peitu otsis ja kevadeti huikamas käis. Tõsi, tühi oli ta juba seest aastakümneid, sealt sai ikka urgitsetud materjali mesilaste suitsikusse. Aga nüüd on vana põlispuu läinud. Läinud parematele mesilasesuminat täis maadele. Pean otsima mehe, kel vaja nikerdamiseks head pärnapuitu, et vana põlispuu ka siin edasi elaks.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaselehed kolletavad ( www.loodusemees.ee )

Aasta kõige pimedam aeg on käes.

Sügismasendust suudab peletada ainult keskpäevane päike, mis muudab kõik puud kullakoormateks ja vahtra ladvaoksad pidevaks punaseks päikesetõusuks. Aga läheb veel aega ja sügistormid sikutavad selle kauni rüü puudelt, järgi jäävad vihmamärjad tumedad tüved ja porihall maapind.

Siiski, siiski on üks õilishing looduses, kelle kuub on valgemast valgem ja kes oma lehitu musta oksakäega otsekui viipaks lumele – “tule juba, näe, mina olen sama valge, teeme ilma taas helgeks”.

Need valged lumeootajad on kased. Kased on noorena küll punaka koorega puud, aga selgelt nähtav must-valge koor tekib neil umbes kümnendal eluaastal.

Sel nädalavahetusel, 5. ja 6. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi vaatlema rändlinde ja oma vaatlustest teada andma. Ilm on igati sobiv.

Veelindude seire Põõsaspea neemel

Projektijuht Margus Ellermaa

Sajatuhandene päev! - 3.10

Eile pärastlõunal tuule keeramisega kaasnenud tihe ränne sai hommikul ainult hoogu juurde: esimese kolme tunniga möödus ligi 50.000 parti ja laglet. Õhtuks kogunes ankeetide peale veidi üle saja tuhande linnu – selgelt seni hooaja parim ja võib ka parimaks jääda. Aulil Clangula hyemalis on käsil juba põhiränne (32.500 r). Teine massiline liik oli valgepõsk-lagle Branta leucopsis (31.600).

Aulid - 4.10