Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallpea-rähn pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalavahetusel tulin metsaretkelt ja nägin koos sõpradega, kuidas mu maamaja pööningul üks lind ikka põmm ja põmm vastu pööningu aknaklaasi prõmmib. Tuulekastid on majal lahti ja suvel teevad sinna pööningu serva pesa nii linavästrik kui ka kärbsenäpp. Seekordne tegelane aga oli suurem ja rohelisem ja järjekindel põmmpea.

Sai siis toodud redel ja pööningule mindud. Suurest peaga klaasi vastu tagumisest lebas heinte peal maas roheline rähn – hallpea rähn. Juba kevadel olin olnud murelik, sest ühtegi hallpead polnud metsas enam hüüdnud. Ümberringi on palju metsa raiutud ja neil polegi enam kusagil olla. Ka nüüd mürises naabruses harvester. Ka öösel. Pole siis ime, et linnud majja põgenevad.

Pildistas LK lugeja Aita Raud

Sügis  on imeline, metsast võib leida ka selliseid ilusaid  laudikuid. Kohilas 2. oktoobril

Seenesõpradele on sügisene mets olnud alati huvipakkuv ja avastamisrohke.

Huvilistele võiks soovitada FB lehte Eestimaa seened, kuhu vaid nädalaga on kogunenud palju huvitavat pildimaterjali ja võimalusel on seeneliike kommenteerinud nii asjatundjad, kui asjaarmastajad: LINK

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaelushiir lehesajus ( www.loodusemees.ee )

Ma ei tea, kes mõtles välja sõna “hiirvaikne”, aga selge on see, et see inimene pole kunagi ühegi hiirega ühes toas maganud.

Nädalavahetusel maamajja jõudes sain ma aru küll, et olen taas seltsilised saanud. Kellegi usin käpp oli laua peale kuivama jäetud tassitäie herneseemet mu kummikusse kandnud, kaunistanud hammastega ära Palmolive seebi ja löönud karva läikima ka vaasi toodud astelpajumarjadega.

Kui “köömneread” koristatud, siis olin siiski sunnitud hiirelõksud ülesse panema, sest selle tegelase vanem sugulane üritas eelmisel aastal klaveri pedaalide alla hakata närima oma uue kodu sissepääsu. Viimasel hetkel sain kinnisvara siiski enda omaks kuulutatud ja ukse pitseeritud.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Merikotkas ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaameti merikotka kaitse tegevuskava aastateks 2020- 2024 näeb kõige olulisema kaitsemeetmena ette merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ja pesitsusaegse raierahu tagamise.

Oluline on jätkata ka maaomanikele saamata jääva tulu kompenseerimist, kaardistada seni teadmata pesad ja üle vaadata plii kasutamine jahinduses, kuna ligi pooled uuritud hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgistuse tagajärjel.

Eesti rannikualadel, suurte siseveekogude ja jõgede lähedal pesitseb ligi 300 paari merikotkaid. Kuigi vahepealsest arvukuse madalseisust on edukalt üle saadud, on ajalooliselt Eesti aladel elanud merikotkaid rohkem kui praegu. Kinnitatud kava rakendamise tulemusel peaks 15 aasta pärast olema Eestis 400 paari merikotkaid.