Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

VIDEO: kevadõhtu ja kobras

Sisu

 

On väga põnev end mõnel kevadõhtul veekogu kaldale istuma seada, et lindude laulu kuulata ja oodata kuni veepind loojangukumas lainetama läheb.

Videvikus hakkavad liikuma igasugused tegelased. Nende hulgas ka koprad. Piibri nägemine on üpris tönts, seepärast usaldab ta rohkem oma kõrvu ja kõige enam haistmist. Kui tuul on valest suunast või kraavipervel istuja end liiga tugevalt lõhnastanud, saab vaatlus kiirelt ja väga järsku läbi.

 

Tarmo Mikussaar

VIDEO: kes liblikatest välja on ilmunud

Video salvestas Ahto Täpsi

Metsade vahelisel põllul Mikita külas Võrumaal

 

Harilik siilaksinitiib       Cupido argiades

 

Seda kuni kolme sentimeetrise tiibade siruulatusega liblikat on teiste sarnaste sinitiivaliste hulgast hea ära tunda valge siilaku järgi tagatiibadel (siilak  paistab valgetest tiivanarmastest pikem) sest vaid harilikul siilaksinitiival on selline (videos on hästi näha).

Kullerkupp

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Eestis on vähe taimi, mis üle maa rahva seas ühesugust nime kannaks. Üks selline on kullerkupp, vaid vähestes kohtades kutsutakse teha kullanupuks – sest tõesti kuldse nupu moodi ta välja näeb. Ja tema õit on võrreldud ka kuldkollase munarebuga – sellest siis võrokeelne nimi munaninn.

Kullerkupp on vist küll lill, mis kunagi tutvustamist ei vaja. Kasvab ta niiskete niitude võsaveeres. Teda on vaja korjama minna olnud paljajalu, kasvab ta tõesti jalad vees. Sellest on innustust saanud omal ajal Ernst Enno, kes ikka temast luuletas: “Kullerkupp käib paljajalu...”

Kullerkupu lehed on laiad viiejagused, otsekui laialisirutatud Maaema sõrmed. Tulikalisena on tal ka kroonlehti viis, mis aegamööda rohelisest aina kollasemaks muutuvad, kuni ilusa kollase kera moodustavad.

Avalik kiri uuele keskkonnaministrile

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Kirjutasin selleks korraks valmis pika loo muru niitmisest ja lilleniidu rajamisest, aga viskasin selle arvutisügavusse järgmisi aegu ootama.

Sest üht kirja otsides sattusin täpselt üheksa aastat tagasi kirjutatud tekstile, mis praeguse looduskaitsekuu motoga – “Igaühe looduskaitse” võilillede niitmata jätmisest paremini kokku sobib.

Ma ei mäleta, kus selle teksti avaldasin, aga looduskaitse usaldusmeeste jälgi sai tookord otsitud ikka mitu kuud.

Ja selle loo pühendan ma meie uuele keskkonnaministrile Rene Kokile lootuses, et just tema käe all muutub meie looduskaitse taas edukaks?

Kuidas siis muuta Eesti looduskaitse taas edukaks, igaühe loodushoiuks?

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.