Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kõige sagedamini on jõudnud uued liigid Maarjamaale ikka inimese tahtlikul või mittetahtlikul kaasaaitamisel, vähe on aga neid, kes saabuvad siia loomulikul viisil laiendades oma leviala. Üks selline uusasukas loomade seas peale üllatuslikku šaakalit tuleb kalariigist.

Foto Arne Ader

Urvalind (www.loodusemees.ee )

Eelmisel aastal viiendat korda toimunud suvine aialinnupäevik oli igas mõttes rekordiline: 959 inimest tegid 549 aias kokku 28 509 vaatlust.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Nokk on omane lindudele, teistel tänapäevastel organismidel see puudub. Kuigi linnu nokakuju alusel kiputakse tegema järeldusi toitumise kohta – näiteks et pika ning peenikese nokaga linnud otsivad putukaid ja teisi selgrootuid koorepragudest või muudest raskesti ligipääsmatutest kohtadest; lühikese ja kõvera nokaga linnud on aga kiskjad –, on seoseid nokakuju ja toitumise vahel siiski vähe uuritud. Senised teadmised tuginevad seostele, mis on kinnitust leidnud mõnedel värvulistel, hanelistel, kurvitsalistel ja nn Darwini vintidel, kuid näiteks röövlindude puhul seost tuvastatud ei ole.

Keskkonnaamet annab teada

Kevadrändel hanesid pildistas Aimar Rakko

Põllumaadel ristuvad sageli maaharija ja rändlindude huvid

Keskkonnaamet alustas hanede-laglede kaitse- ja ohjamiskava koostamist

Keskkonnaamet alustas Eestis pesitsevate ja siit massiliselt läbi rändavate hanede ja laglede ohjamise paremaks korraldamiseks tegevuskava koostamist.

Tegevuskava on suunatud hallhane, rabahane, suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglega seotud probleemide lahendamiseks. Eestis peatub kevadrände ajal mitme nädala vältel üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Metskitsed lahkumas rapsipõllult, pildistas Tiit Keppart

Nädala esimesel poolel olid ilmad soojad. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid esmaspäevast kolmapäevani 2...3 kraadini.

Lund jäi korrast vähemaks ja kesknädalaks tekkisid põldudele esimesed väiksed mustad laigud. Soojakraadidega tihenenud ja vesiseks muutunud lumi külmus öiste miinuskraadidega nii kõvaks, et kandis hommikuti inimest peal.

Kõrvalteed olid jäised ja väga libedad, päeval pealt vesised.

Kolmapäeval sadas vihma, õhtupoolikul lörtsi ja lund. Lumehood jätkusid öösel.

Neljapäeval maksimaalne õhutemperatuur enam plusspoolele ei ulatunud. Lisaks puhus iiliti ligi 16 m/s ulatuv tugev tuul, mis sundis õues olles varjulisemaid kohti otsima.