Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Looma ettevaatlik käitumine peibutussöödal

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Lubasime tutvustada meie elutsevate šaakalite mõju meie ümbritsevale bioloogilisele mitmekesisusele.

Veidi loomade välimusest. Kohevas talvekasukas näevad need koerlased hoopis tumedamad välja, kui suvel. Isasloomad on emastest kröömike suuremad, aga oma looduslikest vaenlastest huntidest madalamad, väiksemad ja kergemad.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Punahirv        Cervus elaphus

Suured hirvepullid kaaluvad kuni paarsada kilo ja keha tüvepikkus võib küündida paari meetrini, õlakõrgus kuni meetri ja veerandini.

Sarvedeta hirvelehmi pole me veel söödaplatsil tänavu näinud, nende kaal ulatub vaid saja kiloni – seega on sooline dimorfism silmaga märgatav.

Sarveharude järgi me hirvepullide vanust määrata ei saa kuna sarvede areng sõltub hoopis toitumistingimustest.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas nagu teisedki vareslased on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik. Ka veebikaamera ees on harakad rasvapalle korduvalt minema viinud.

Harakad / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

EOÜ annab teada

Pildistas Vello Keppart

Sinikael-pardid Pedja jõel

Kätte on jõudnud jaanuar ja aeg seada sammud veekogude äärde sest käima läheb järjekordne kesktalvine veelinnuloendus. 

Tänavu on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 12-13 jaanuar.

Kuna paljudel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla, siis lähevad kirja ka kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused.

Vaatluste planeerimisel tuleks kindlasti arvestada ilmaga.

Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiate Eesti Ornitoloogiaühingu koduleheküljelt, projekti "Kesktalvine veelinnuloendus" alt:

http://www.eoy.ee/node/109

Eesti Ornitoloogiaühingu seisukoht

Foto Arne Ader

Hallhaned

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.