Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Poissmeeste seltskond

 

Punahirv       Cervus elaphus

 

Aga vaatame ajas tagasi. Eesti mõisate „hirveaedadesse“ toodi Euroopast loomi juba 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja keerulistel aegadel hirvepargid kadusid.

Saksamaalt kingiti 1927. aastal Vabariigile hirvepaar, loomad asustati Abrukale, aga karja täienedes viidi osa loomi 1935. aastal Pärnumaale, Audru „hirveaeda“.

EMA ja KKI annavad teada

EMA aktivistid kontrollivad vabatahtlikult metsandusliku tegevuse seaduspärasust

Eesti Metsa Abiks (EMA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI) sõlmisid vaba tahte koostöölepingu (21.12.2018.), mille eesmärgiks on ühendada mõlemapoolsed jõupingutused metsaõigusnormide rikkumiste vastu võitlemisel. Lepingut on ette valmistatud kevadest saadik ehk üle poole aasta, ühtlasi oli tegemist KKI pikaaegse peadirektori Peeter Volkovi viimase olulise allkirjaga enne pensionile siirdumist.

Ülekande võimaldavad Teetormaja ja EENet
Tehniline tugi HATCAM
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Punahirvede (Cervus elaphus) toimetamisi saab jälle jälgida looduskaamerast Saaremaal – kuuendat hooaega alates 2014. aastast. Paari kuu pärast, veebruari lõpus täitub juba viis aastat, kui saime esmakordselt vaadata hirvede tegemisi veebikaamera vahendusel reaalajas. 

EOÜ annab teada

Rõõm on teatada, et ilmunud on  Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uus number.

Värskest ajakirjast saab lugeda Olger Lehtsaare ja Tuul Sepa artiklit loomade linnastumise ja elutempo vahelistest seostest ning Ülo Väli kokkuvõtet talvitavate röövlindude arvukuse seirest.

Avaldatud on ka Margus Kirssi ja Ülo Väli ülevaade kalakotka toitumisbiotoopidest Eestis

juhuvaatluse analüüsi põhjal ning Jaanus Aua ja Aarne Otsa artikkel urvalindude invasiooni dünaamikast eelmisel talvel Viljandimaal.

Ajakirja Hirundo artikleid saab lugeda veebis:

https://www.eoy.ee/hirundo

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Toidumaja  külastavate lindude tutvustamist alustame Eesti kõige tuntumast ja talvel arvukaimast linnust rasvatihasest.

Saamaks teada, kas kaamerast näeme emas- või isaslindu, tuleb vaadata linnu alapoolel asuvat musta triipu – isaslinnul on see laiem, emaslinnul aga kitsam ja alakõhul katkendlik.

Rivaalitsevad rasvatihased / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)