Foto Tiiu Tali

Valgepõsk-lagled

Praegu kulmineerub metsvintide ränne ja kõikjal liigub ringi tihaste segasalku. Keskpäeval näeb lõunakaarde lendavaid röövlinde ja mere ääres käib tihe pardiliiklus. Kõige aktiivsem on ränne pimedal ajal ja hommikupoolikul. Öine ränne jääb kahjuks meie silmade eest varju, kuid õnneks tabavad kõrvad öörännet päris hästi. Ainus häda on see, et ega enamikul meist ei ole ju kommet õhtul kella 22 ajal aias passida. Kui aga veeta kas või veerand tundigi väljas, siis keda oleks kuulda?

Foto Arne Ader

Maikelluke

Harilik maikelluke ehk piibeleht         Convallaria majalis

Silma rõõmustab kaunis taim kogu oma vegetatsiooni ajal, koos õitsemisega juunikuus ja ega soomlased asjata maikellukest oma rahvuslilleks pole valinud.

Tänavu ei paista piibelehe oranshpunaseid vilju eriti palju olevat – kuivemates kasvukohtades tegi põud liiga, aga niiskemates kasvukohtades on viljad kenasti märgatavad.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. septembri südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Kirjutas Kristel Vilbaste ja loeb Kuku raadios

Foto Arne Ader

Islandi käokõrv ja liivatatik

Köhh-köhh-köhh! Kas tuleb tuttav hääl ette. Ilmavana on Eestimaa jaoks soojakraanid nüüd kinni keeranud ja külmetused kerged tulema.

Veel on aeg, kus meie organism on suvel vitamiinisöömisest ja päikeseenergiast pungil ning suudame tõvestajatele reageerida hingamiselundite värvavahi löögiga – kurgupõletikuga või siis keha palavikus kuumaks küttes. Aga kui me suveriietest ikkagi loobuda ei suuda, siis poevad haigusetekitajad meile üha sügavamale põue. Ja me hakkame köhima.

Tõsi, ka nohulaine ei ole veel saabunud, aga see tulebki enamasti enne köha.

Nohu puhul teame hästi, et “kui nohu ravida, siis läheb 7 päeva, kui mitte, siis saame terveks nädalaga”. Aga kuidas ravib Eesti rahvas oma köha?