Kirjutas Kristel Vilbaste, esitatud Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Suur maalermeister – Sügis, on nüüd oma värvipaleti laiali laotanud, juba on vahtralatvades purpurit, kaskedel kerget kulda ja lodjapuul tulelõõma. Nii mõnigi metsatee lõhnab juba puulehtede lagunemise järgi, see õhk on nii rammus, et külva või lilledele laiali.

Ja lilled õitsevad tõesti taas, võililled, rooside rodu ja kitsekakargi raputab peenral oma uusi rohelisi lehti – et “õitseks veel korra sel aastal?”

Foto Arne Ader

Petaaluse puisniit. Matsalu

Astronoomiliselt algab sügis pühapäeva ööse kell 04.54 ehk pühapäeval ärgates oleme juba sügiseses ajas.

Kätte on jõudnud võrdpäevsuse aeg, aga täna pole öö veel päevast pikem. Kuid pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut. Juba tunni möödudes võime selge ilma korral näha taevas tähti, seda seal, kus valgusreostus napim.

Tegu on äärmiselt kummalise aastaga. Fenoloogilise sügise alguseks  peetakse vahtralehtede värvumise algust (pikaajaliste vaatluste põhjal 11.septembril).

Kuid, kas meil klimatoloogide mõistete järgi on suvi üldse lõppenud? Suvi saab alguse ja ka lõpeb, kui ööpäevane keskmine temperatuur tõuseb või langeb alla +13 °C. Tänavu on meil õhusooja veel veidi enam – seega on meie suvi kestnud vaata, et neli kuud…

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

„Mõne hetke pärast võttiski Tõuk piibu suust, haigutas korra või kaks ja vabistas end. Siis tuli ta seenelt alla ja roomas ära rohu sisse, tähendades minekul ainult nii palju: „Üks külg paneb su kasvama, teine külg paneb su kahanema.“

L.Carroll „Alice Imedemaal“ (tõlkis Jaan Kross)

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Eks igalühel meist ole unistusi. Mõned neist lummavad meid kogu elu, kas suudame neid alati ellu viia? Vahel on aga unistuste täitumiseks vaja otsustavalt tegutseda.

Viis aastat tagasi augustikuus nägi ilmavalgust mu raamat “Eesti allikad”, mida nüüd on müüdud üle kuuetuhande ekseplari ja mida veel vaid viimased raamatud raamatupoodides saadaval on.

Olin raamatu kirjutamise ajal nii võlutud meie enda allikatest, nende kristallselgest veest, salapärastest lugudest ja tervendamiskogemustest, et palju aega ei jäänud vaadata seda, mis laias ilmas meie ümber.