Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Ester Sass

Suuremad raheterad olid Jõgeval läbimõõduga kuni 26 mm

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Räästapääsukesed

Räästapääsuke       Delichon urbica

Räästapääsukesed pesitsevad inimeste läheduses ja ikka kolooniatena: linnades, asulates, samuti külamaastikel. Silma hakkab räästapääsukeste rahumeelsus, sest nende omavahelises suhtluses puudub riiakus.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Vihmadega vettinud kurepesa on oma raskuse all sügavamale pesapuu oksaharude vahele vajunud

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pesa noorlindudega on kõik korras ja tiirutavad ringi pesa läheduses.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Suitsupääsukesed rabamännil

Suitsupääsuke      Hirundo rustica 

Pesitsemisega alustasid putuktoidulised suitsupääsukesed tänavu juunikuus. Emaslind muneb sagedamini pesasse neli või viis muna, harva rohkem. Pääspojad koorusid kahe kuni kahe ja poole nädalase haudumisaja järel ja see olenes ilmastikust. Pesapoegade aeg jäi tänavu vähemasti kolme nädala pikkuseks enne kui pesast välja lennati. Päevasel ajal istusid noorlinnud sageli elektritraatidel. 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kanarbik

Harilik kanarbik         Calluna vulgaris

Hoolimata muutlikust ilmastikust ja sademete rikkusest on õitsemisega alustanud kanarbikku märgata nii päikselistes metsaveertes kui raielankidel. Huvitav, et osade taimedega loodus kiirustab, aga mingi hulk on oma tavapärase arengustaadiumiga hilinenud.