Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Suvise aialinnupäeviku uudiskiri

Fotod Arne Ader

 

Metsvint ja põhjavint

Metsvint ja põhjavint

Aprilli esimene pool kujunes mõnusalt kevadiseks: sinililled on kõikjal õitsema hakanud ja siin-seal ka esimesed võsaülased. Aprilli alguse linnud on samuti kõik kenasti kohal. Hallrästad ja kaelustuvid hakkasid pärale jõudma kohe, kui ilmad märtsi viimasel nädalal soojemaks läksid. Ülejäänud lähimaarändurid saabusid massiliselt aprilli esimese nädala jooksul. Eriti sarnaselt levisid üle maa linavästrik ja punarind. Valge-toonekure saabumine kestab veel edasi – tundub, et vähemalt Põhja-Eesti on neist veel üpris tühi.

GRAAFIK

VIDEO: pesaehitus ja hommikuks muna pesas

Pildi napsas Shanta, LK foorumist

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Täna hommikuks oli rasvatihasel muna munetud

 

Rasvatihane      Parus major

 

Rasvatihaseid pesitseb meil kõikjalt ning tänavu rajab oma pesa kolm, nelisada tuhat rasvatihaste paari. Kaamerate ees on kõikides pesades linnud ööbinud, aga muna on esimeses pesakastis. Täiesti tavalistest rasvatihastest on pesitsusajal päris palju rääkida.

Kevadisest kalade kudemisest

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto Arne Ader

Haug on tulnud tulvavette kudema

Haug on tulnud tulvavette kudema

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid

 

Vältimaks seadusega pahuksisse minekut, tasub enne kalale minekut kindlasti keelud ja piirangud meelde tuletada. Lisaks kalapüügieeskirjale ja seadusele tuleks üle vaadata ka ajutised püügikitsendused.

Kevadel on paljudel kalaliikidel kudeaeg ja selleks, et lasta neil rahulikult sigida, on kehtestatud püügikeelud. Nendest kinnipidamine on väga oluline, sest ainult nii saame püügi- ja söögirõõmu nautida ka tulevikus.

Meie tavalised kevadöölased

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

Harilik kevadöölane

 

Harilik kevadöölane      Orthosia incerta

 

Kevadöölasi elab Eestis 9 liiki. Harilik kevadöölane on neist üks tavalisemaid.

Liblikad lendavad aprilli keskpaigast mai teise pooleni. Vahest jahedatel kevadöödel kössitavad nad koorepragudes lausa mitmekesi pundis.

Hariliku kevadöölase tiibade põhivärvus võib varieeruda heledast peaaegu mustani, aga muster jääb ikkagi äratuntavalt samaks.

Röövikud toituvad nii lehtpuudel kui ka rohttaimedel. Talvituvad nukkudena.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.