Video Ahto Täpsi
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Veel liigub kitsepere koos, aga pulmaaeg on koheselt algamas ja üha sagedamini võime kuulda sokkude haukumist. Juba tragid kitsetalled peletatakse pulmaajaks eemale ja see aeg on noorloomadele ohtlik. Peale vanaloomade soojätkamise toiminguid otsib kits oma talled uuesti ülesse ja imetab neid kuni sügiseni välja.
Nõgeseliblika suvine põlvkond Araschnia levana f. porsa
Nõgeseliblika kevadine põlvkond Araschnia levana f. levana
Käesoleva aasta veebruaris viis Eurogroup for Animals kuues geograafia, kultuuri ja poliitilise ajaloo poolest erinevas Euroopa riigis läbi küsitluse, et uurida avalikkuse suhtumist hunti. Selgus, et kriimsilm võib rõõmustada, suhtumine hallivatimehesse on üllatavalt positiivne.
Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Soomes küsitleti kokku 6137 täiskasvanut. Toome siinkohal ära mõned põnevamad tulemused:
93% täiskasvanutest leiab, et huntidel on õigus elada ning 86% leiab, et huntidel on õigus elada lausa nende koduriigis. Sealhulgas 81% arvates peaksid kriimsilmad olema rangelt kaitstud. Huntide suhtes on eriti sõbralikud Itaalia, Hispaania ja Poola elanikud (kus hunte on ka rohkem). Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa kodanikud on huntide suhtes pisut vähem tolerantsed.
Sel suvel on paljud valinud oma reisisihiks Eesti. Kuhu ja kuidas minna, kuhu mitte minna, sellest kirjutab Regio uus põhjalik reisijuht "Matkame Eestis".
Ehkki välimuselt võib selle raamatu kollane kaas vihjata, nagu tegemist oleks atlasega, pole see päris nii. Kaarte muidugi raamatus on, kuid poole sisust moodustavad inspireerivad reisijutud ja soovitused matka-asjatundjatelt ja ränduritelt, ligi pool aga on kasulik info 450 ametliku matkaraja kohta Eestis.
Seega - kui ei tea, kuhu ja kuidas minna, loe raamatust asjalikke soovitusi. Kui oled kindel, millist matkarada soovid avastada, siis raamatu teisest poolest leiad selle raja kirjelduse, koordinaadid ja kõik muu vajaliku.
Suur-kiirgliblikas Apatura ilia
Tänavu on kiirgliblikatele sobiv suvi ja kes märganud, võivad kinnitada, et vaatepilt jääb meelde.
Liblikate tiibade siruulatus küünib kaheksa sentimeetrini. Mustjaspruunidel tiibadel valge muster, tiivaservad õrnalt oranshi ja sinise kirjega ning oranshiga piiratud silmatähnid.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
