Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tuttpütid (Podiceps cristatus) pesitsevad kas üksikute paaridena või koloniaalselt nii järvedel kui ka merelahtedel. Tuttpütid pesitsevad näiteks Peterburi lähistel suures osas roostunud, kuid ka vaba veega Neeva lahe põhjakaldal enamasti üksikute paaridena, kuid roostikes koloniaalselt. Ka lagedal alal võivad tuttpütid kolooniates pesitseda, kuid seda vaid naerukajakate (Larus ridibundus) ja mustviireste (Chlidonias niger) lähistel. Kuna naerukajakad ja mustviired ründavad pesi ohustavaid röövloomi, saavad sellest kasu ka pütid. Samas ei ole teiste liikide pakutav kaitse ohutu, sest valveta jäänud pütipesi võivad rüüstata ka naerukajakad ise.

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Kuidas lained hülgepoja merele kannavad

Hallhüljes        Halichoerus grypus 

Videos näeme, kuidas vanaloom proovib hülgepoega kaldale suunata, aga laine tassib rumala vastu hakkaja madalikult merele.

Kuna tuul on läänest jääb loota, et hülgepoeg, kes on ennast võimeline veepeal hoidma tuuakse lainemurrust veidi eemal tuule ja lainete poolt randa tagasi… Me ei saagi muud, kui ainult parimat loota.

Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Loodusmuuseumi koostööprojekt

otsestriim | uudised | foorum

Vastused küsimustele andis hülgeuurija Ivar Jüssi

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus           

Tihedalt loomi täis hülgerand tekitab vaatajates küsimusi?

Kas hallhülged poegimiskoloonias toituvad ja sellest johtuvalt ka roojavad, kui neid on sedavõrd koos?

Hülged toituvad merel, sigimispaigast eemal ja jätavad üldjuhul ka oma "kõutäie" sinna.

Foto Arne Ader

Rebane ( www.loodusemees.ee )

Rebane       Vulpes vulpes

Tänavu ei anna kahjuks lumel jäljeraamatut lugeda, aga nimetatu on igati põnev tegevus. Rebaseid on paaris koos lippamas nähtud juba jaanuaris. Jooksuaeg muudab loomad liikuvamaks: väheneb ettevaatlikus ja muidu hämaras liikumist alustavaid rebaseid võib nüüd kohata ka südapäeval.

Paarike tegutseb üpris suurel maaalal ja seda märgistatakse nii emas-, kui isaslooma poolt vänge rebase uriiniga: sirtsutades kividele, puurontidele, kändudele ja põõsastele. See vänge „rebasehais“ võib meid üllatada ka lumeta maastikus. Vahel võime kuulda rebaste katkendlikku klähvimist.