Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Usside urguminemise päev

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Rästik

Rästik (www.loodusemees.ee )

Täna on ussimaarjapäev või teisisõnu usside urguminemise päev.

Et see päev alati 8. septembril on, siis tekitab ta omajagu segadust. Kas tõesti siis peale septembri esimest nädalat enam ühtegi ussi väljas ei ole? Muidugi on. Oleneb see ikka sellest kui soe on ilm.

Meie maod on kõigusoojased ja vajavad liikumiseks päris sooja ilma. Õigemini üle 10-kraadist ilma, kõige vilkamad on nad sellise õuesoojusega, mil meilegi meeldib ringi askeldada. Aga kolmkümmend soojapügalat on neilegi ülemiseks piiriks, millest alates samuti jahedamasse paika poetakse.

Aga et ilm septembri alguses tõesti tavaliselt poole päeva aegu veel üle 10 kraadi ei tõuse, siis armastavad maod umbes sel ajal oma talvepessa pugeda ja sinna jäädagi.

Kopra naaber – ettevaatlik mügri

Avapilt
Sisu

 

Aiapidajatele on mügri hästi teada – paraku on aiapidajate silmis tegu tüütu nuhtluse ja kahjuriga, kes sööb aias viljapuude juuri ja ei ütle ära ka maha pandud köögiviljadest. Teadupärast esineb meil kahte vormi mügrisid, kellest ühe elupaigaks on valdavalt maismaa ning teise eluviis on seotud rohkem veekogudega. Teen siinkohal juttu just sellest teistest, kes asustab aeglasevooluliste ja seisva veega mageveekogusid, millel rikkaliku taimestikuga kaldaalad – tema on kopra naabriks.


 

Kõik õue – ränne käib!

EOÜ suvine aialinnupäevik - 2019

Foto Arne Ader

Võsaraat

Võsaraat ( www.loodusemees.ee )

Ilmselt on kõik aialinnuvaatlejad märganud, et käimas on vilgas lindude ränne. Sügisel on terve Eesti üks suur rändekoridor ja nii pole vahet, kas su aed asub linnas või maal. Peamine on hoopis õigel ajal õue minna – nii saab rändest kõige paremini osa. 

Päikesetõusujärgsetel tundidel lendavad praegu edela- ja lõunasuunas peamiselt metskiurud ja võsaraadid, sekka ka metsvinte ja mitmeid teisi värvulisi. Kui õhk natuke rohkem soojeneb, siis lööb oma silk-solgutava laulu lahti väike-lehelind. Tema öise rändehüppe lõpetas hommiku saabumine ja nüüd on vaja hakata kriitiliseks kulunud energiavarusid taastama. Veel satub aeda viimaseid väike-põõsalindusid, kes reedavad oma põõsastes tegutsemise kõlava täksimisega.

Pasknäär

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tammetõrud

Tammetõrud ( www.loodusemees.ee )

Mul on maal suitsusauna taga vana tammehiis – kahesaja viiekümne aastaste tammede ring.

Tavaliselt on sellisel sügisesel ajal seal isegi veidi ohtlik käia, sest ülevalt lehtede salapärast pudiseb sealt välja aina tammetõrusid. Õnneks on seda potsatust siiski veidi varem kuulda, tõru sahiseb läbi lehtede ligi sekundi ja selle aja sees pead jõudma kõrvale hüpata või saad tõruga kopsti pähe. See on siiski selline sõbralik koputus tammede poolt, et “ole tähelepanelikum ja kiirem”.

Aga sel aastal tõrusid ei ole. Ja kõige kurvem, et seetõttu on vähem kuulda ka pasknääride häält.

Maltsamari

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Valge hanemalts

Valge hanemalts ( www.loodusemees.ee )

Lapsepõlves luges ema mulle ja vennale tihti peast luuletusi, mida oli oma lapsepõlves õppinud. Eks meil kõigil ole kümmekond värssi, mida oma elumärsis alati kaasa kanname ja rõõmuks või mure peletamiseks loeme. Need on loitsud, mis meid aitavad.

Teame ju kõik, et kui metsas eksinud oled, siis tuleb tagurpidi issameiet lugeda. Ma ei oska tegelikult issameiet ehk Meie Isa Palvet õigetpidigi päris täpselt lugeda, aga kuidas see tagurpidi oleks?

Aga mul on rahunemiseks mõned ema loetud Juhan Liivi luuletused ja peenraid umbrohust vabastades loen ikka üht Ernst Enno lugu:

“Juss oli väike peremees,

talu liivaaugu sees,

adraks kõver kapsaraud,

äkkeks silgupüti laud,

külvab kivikildusid,

maltsa väikseid marjasid,

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.