Noorte huntide kohtamiseks on kõige tõenäolisem aeg juulis–augustis, kui väiksed võsavillemid suudavad juba mõned kilomeetrid saagijahile suunduvate vanaloomade sabas sörkida, aga kogu suurt jahiringi kaasa teha ei jaksa. Siis jäävadki nad vahel üksikuna, vahel salkadena kusagile maastikule ootama, kuni vanaloomad tagasi tulevad ja toitu toovad.
Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019
Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK
Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee
Salvestas ExpertOfNothing, LK foorumist
Teist noorlindu näete juba „istumispuul“
Kalakotkas Pandion haliaetus
Täna hommikul, mõni minut peale kella ühtteist läks lendama pesa viimane noorlind. Velje juurde „istumispuule“ maanduma ei mahtunud. Seega oli „mõistlik“ otsus peale lennuringe pesale naasta kuna maandumine pesal polnud ju eriti kindel.
Kahe kuuseks saavad Kalakotkas 2 pesa noorlinnud augusti alul.
Vaata ime! Kobras suudab oma kuhilpesa ka mahajäetud paekarjääri rajada, kuigi sealsed kraaviseinad on puhas paas ja pealekasvanud taimestik alles väga noor ning mullakiht õhuke. Kohale meelitab piibri hea toidubaas - paekarjäär on täis paju ja angervaksa. Kui kiskjaid pole liikumas, saab ka talvel vast kuidagimoodi hakkama.
Foto: Tarmo Mikussaar
Suvistel rännuteedel kobraste kuhilpesi kohata - ehkki neid pole Eestis sugugi vähe - pole sugugi lihtne. Kõik on rohtukasvanud. Siiski, kui pesa juba leitud, kuidas aru saada, kas kobras kuhilat ka asustab?
Esiteks, mahajäetud kuhil rohtub. Seal hakkab kasvama nõges, malts, puju, põdrakanep, kolmisruse ja palju muud. Asustatud pesakuhilal taimi ei kasva. Sellel hoitakse hoolikalt silma peal ja vajadusel remonditakse ja regulaarselt savitatakse.
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Suur robirohi ( www.loodusemees.ee )
Kuivadel heinamaadel on praegu huvitav jalutada, neis on valla pääsenud selline elurikkus ja õitemeri, et lausa lust on seal lastega kõndida ja mängida.
Ja kui ritsikasirin hetkeks vaikib, siis kuuleme oma jalaastude saateks imepisikeste kuljuste kõlinat.
Rohu sees on varre otsas kollakad näpuotsa suurused aisakellad reas. Ja nende vastu puutumisel nad otsekui helisevad. Või siis meenutab see hääl krobisemist või robinat.
Saaremaa robirohi. Foto VikipeediA
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
