Video Liz, LK foorumist

Eilne rünnak aeglustatud kujul

Kanakull       Accipiter gentilis

Kanakulli rünnak toimus välkkiirelt ja kurepoegade selja tagant nii et noorlinnud märkasid seda alles toimumise järgselt.

Tänud Liz´ile, et video kolmandiku võrra aeglasemaks keeras sest vastasel korral poleks ründajast ja juhtunust mingit ülevaadet.

Kanakulli nime on kindlasti kõik kuulnud, kuid varjatud eluviisiga ja väga kiirelt tegutsevat haugast kohatakse harva hoolimata sellest, et röövlinnud on ka linnadesse kolinud.

Pildistas Marju Aav

Habekakk oma Virumaa jahimaadel

Habekakk         Strix nebulosa

Haruldus, kelle leide kontrollib linnuharulduste komisjon.

Kohata võime kuuse enamusega segametsades. Meil pigem talikülaline, kuid mõnel üksikul korral on habekakk (tuntakse ka Lapi kakuna) Ida-Virumaal pesitsenud.

Põhjus, miks päevakangelane harva pildile võib jääda on see, et tegu on öise tegutsejaga, aga südasuvel valget aega veel jagub.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Koera-pöörirohi ( www.loodusemees.ee )

Ma mürgistest taimedest heameelega kunagi ei räägi, aga sel aastal on üks taim teistest rohkem endast märku andnud. Ja et ta meil siiski suhteliselt haruldane on, siis teda ka ei tunta. See taim on koera-pöörirohi.

Just viimase kahe sooja suvega on see väga mürgine taim meil levima hakanud. Sotsiaalmeedias on tema pilt koguni Kalamaja tänava äärekivide vahelt.

Taimeteadlane Tiina Elvisto ütleb, et soe ilm on koera-pöörirohule tõesti meeltmööda ja valmivad seemned on hoolega levima hakanud. Levib ta neis paikades, kus vaba mullapinda.

Randades, kus jää murukamara ära lükanud või prahipaikades. Ma ise olen teda näinud sirgumas eelkõige kirikuaedades, näiteks Karja kiriku juures, aga ka Rakvere linnuse juures tarva kõrval.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sarapik ( www.loodusemees.ee )

Eelmise nädala lõpus Ilmamäel pärnaõisi korjates avastasime Pille Saarnitsaga äkki, et pärnade kõrval oma suuri lehti tuules lehvitav sarapuu on pähkleid täis.

Nii nagu on ülihea pärnaõieaasta, nii tõotab tulla ka hea pähkliaasta.

Küllap soojalembestele puudele ja põõsastele meeldib viimase kahe aasta soe olek ja nad viljuvad nüüd senisest enam.

Pähklid on väljast tõesti juba sama suured, kui sügisel. Katki neid veel koksima ei hakanud, sest tean, et sees pole seal veel midagi. Kuid ikkagi tundub uskumatu, et imepisikesest punasest emasõie tutist ja pikkade sarapuu-urbade kollasest tolmust on mõne kuuga saanud selline võimas ja luine moodustis.