Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 4. juuli õhtul märkas linnuvaatleja Tiit Külaots Rapla maakonnas Sääla külas põllul nelja tuliparti. Samad linnud olid paigal ka täna hommikul.

Tulipardid Rapla maakonnas Sääla külas 04.07.2017 / foto: Tiit Külaots (elurikkus.ut.ee)

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas koorusid esimesed pojad 25. juunil. Pojad on tänaseks jõudsalt kasvanud, kuna mõlemad vanalinnud toidavad neid kogu valge aja usinalt. Keda aga vanalinnud poegadele toiduks toovad?

Vastab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

„Tartu ülikooli linnuökoloogide uuringu põhjal toidavad nii leht- kui ka okasmetsades pesitsevad rasvatihased poegi valdavalt liblikaröövikutega, kes moodustavad üle 50% poegade dieedist. Lisaks toidavad rasvatihased poegi täiskasvanud liblikate, mardikate, kahetiivaliste, sipelgate ja ämblikega.

Tekst ja fotod Tiit Hunt, www.rmk.ee

1910.aastal raputas maailma avalikkust 20.sajandi suurimaks mõrvaprotsessiks tituleeritud kohus dr Hawley Harvey Crippeni üle, kes juhtus õnnetul kombel mõrvama oma abikaasa. Omal ajal tekitas palju furoori nii roimani viinud koloriitne armukolmnurk kui ka kurjategija transatlantiline arreteerimine.

Kurikael kasutas tülikast küljeluust vabanemiseks hüotsiini, tuntud ka kui skopolamiin, mida tänapäevalgi toodetakse maavitsaliste perekonda kuuluvatest taimeliikidest. Nimetus skopolamiin viitab Eesti aedadeski ilutaimena kasvatatavale karni skopooliale (Scopolia carniolica) aga hüotsiini nimetus on tuletatud ladinakeelsest taimenimest Hyoscyamus niger.

Selle silmatorkava raipehaisulise lillepuhma omakeelne nimi on tuttav kõigile aga nime ja näo viivad kokku vähesed.

Videod Liz, LK foorumist

Tähelepanu, valmis olla, söök…

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pole Karula metsades paremad ilmad, kui mujal. Vihmahood, aga õnneks mitte päris külm.

Täna toitsid vanalinnud Kati ja Karl mõlemad poegi kahel korral. Kas seda piisab – peab jatkuma. Veed on ojades, jõgedes tõusnud, vihmadega sogastunud. Kaladki vahetavad asukohti…

Kurepoegade päevad mööduvad kõhutäit oodates ja kasvades. Täna käis kurepoegi jälle uudistamas üks võõras must-toonekure mittepesitsev vanalind.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

See, et linnades on oht kiskja saagiks langeda väiksem kui maal, on ka üheks linnade lindude kõrge arvukuse põhjuseks. Aitamaks linnalindudel lokaalsete oludega kohastuda, peaks väiksem kisklusrisk avalduma ka nende käitumises.

Kiskja õigeaegne märkamine ja tema eest põgenemine on energeetiliselt kulukas, mistõttu tasub võimalusel põgenemisega viivitada. Kuna kiskjate puudumisel ei ole vaja energiat põgenemisele kulutada, peaksid linnalinnud potentsiaalse ohu korral põgenema märksa hiljem kui nende looduses elavad liigikaaslased.