Foto Arne Ader

Juuniöine Pühajärv. Otepää

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunile: toimub nn päikeseseisak ehk sel ajal on Maa telg kõige enam Päikese poole kaldu.

Täheteadlaste rehkenduste järgi algab kalendrisuvi 21. juunil, kell 7.25.

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles peale ristisõdijate Liivimaale saabumist.

„Liiwimaa kroonikas“ , aastal 1578, märgib kroonikakirjutaja Balthasar Russow eestlaste kommet pööripäeval tuletegemisega leedopüha tähistada, et selle asemel Jaanipäeval kirikus käia.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

18. juuni päikeseloojang

Nädala esimene pool oli jahe ja tuuline.

Esmaspäeval sadas peaaegu päev otsa hooti vihma ja ööpäevaseks sajusummaks kogunes 8 mm. Ka järgmisel päeval liikusid vihmapilved, kuid Jõgeval sadas vihma väga vähe. Esmaspäevast kolmapäevani jäid päevased maksimaalsed õhutemperatuurid 16...18 kraadi piiresse.

Tugevamate tuulepuhangute ajal ulatus tuule kiirus 10...15 m/s. Kolmapäevaks muutus ilm päikesepaisteliseks ja järgmine öö oli väga jahe. Õhus oli sooja ainult 3,7 °C ja maapinnal langes temperatuur null kraadi lähedale, rohul registreeriti ilmajaama juures -2,5 °C.

Kuna öö on lühike, siis külm taimedele kahju ei jõudnud teha. Järgmised ööd olid juba soojemad ja külmakraade ei esinenud ka rohul.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Alati ei sirgu pesas vaid kahe vanema järglased. Õvedel – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – võivad olla erinevad isad ning välistatud ei ole muna poetamine pessa ka võõra emaslinnu poolt. Seepärast võivad konkureerida vanemhoole pärast ühes pesakonnas lisaks õvedele ka järglased, kel viimati nimetatutega geneetilist sugulust ei ole.

Uuringud on näidanud, et õvede vaheline konkurents toidu mangumisel on seda väiksem mida suurem on nende geneetiline sugulus – pesakonna igal õvel on teistega sarnaseid geene ning isekas käitumine vähendaks isendi geenide levikut. Enda geenide levikut ei ole aga mõistlik takistada.

Kirjeldus ja video Mati Sepp

Video: LINK

Tihtilugu juhtub, et leiame loodusest loomakese, kes vajab Meie arvates “abi” või teisel juhul - ei peaks antud kohas üldsegi olema.

Enamasti lähtume emotsioonist, mida tekitab Meis leitud looma liik. Kui leiame rohu seest abitu metskitse talle. Tekkib tunne, et ta vaeseke ei saa kuidagi ilma Meie abita hakkama ja peame Ta metsast ära tooma. See on mõistagi täiesti vale arusaam.

Metskitse tall varjab ennast põhjusega rohus ja kitsetalle ema on läheduses närviliselt asja jälgimas ning lootuses, et inimesed ei leia Tema tallekest üles.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihane muneb iga päev ühe muna ning hauduma asub ta pärast viimase muna munemist. Tavaliselt on kurnas kümmekond muna. Kui munemisperioodil katab rasvatihane munad pesamaterjaliga kinni, siis haudumise ajal pesalt ära käies ta seda enam ei tee.

Veebikaamera vahendusel rasvatihase pesaelu jälgijad on ilmselt märganud, et emaslind hakkas munadel istuma päevi enne viimase muna munemist. Juba kolmanda muna munemise järel rasvatihane enam mune kinni ei katnud ning alates viienda muna munemisest võis emaslindu juba pidevalt pesal näha. Kokku munes rasvatihane pessa aga kaheksa muna. Kas see tähendab, et see emaslind hakkas mune hauduma enne kurna täitumist ja pojad kooruvad erinevatel aegadel?