Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

"Aasta puu" - viirpuud õitsevad

Foto Arne Ader

Harilik viirpuu

Harilik viirpuu

 

Harilik viirpuu      Crataegus rhipidophylla

 

Eesti lääneosas kasvab looduslikult kümmekond viirpuu liiki.

Kasvukohtadeks metsalagendikud ja -servad, loopealsed või meie saartel kiviaedade veered. Mõned nendest liikidest ongi Eestis tekkinud ja levinud ehk nad ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.

Harilik viirpuu on nendest kõige tavalisem. Meil kasvavad viirpuud enamalt jaolt kõrge põõsana, harvemini madala puuna. Peavad lubjarikkast pinnasest ja avatud kasvukohast.

Sarvikud

Avapilt
noor sokk ja vana sokk
Sisu
Kaks konkurenti teevad tagaajamise vahele väikese lõõtsutamispausi. Vasakpoolne, peaaegu suvekarvas ja haljaste sarvedega sokk on tagaajaja rollis ja parempoolne tumedas talvekarvas, noorem ja väiksem, eespool jooksja.
 
Enne jaaniaega on ka nooremad sokud juba talvekasukast lahti saanud ja sarved vastu puid ja põõsaid haljaks nühkinud. Sellele kõigele on eelnenud suur trall ja tagaajamine. Kohe peale lume sulamist ja ilmade soojenemist lagunesid talvised salgad väiksemateks, 3-5 liikmelisteks gruppideks, kus sokkude vahel algas äge konkurents. Sokud ehk kaberipullid muutusid territoriaalsemateks ja hakkasid üksteist oma aladelt välja tõrjuma.

MINU METS: kobras - pahandus metsas

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kobras on langetanud puid

Kobras on langetanud puid

Üks raske küsimus on meie metsameestel veel lahti harutamata — mida teha kobrastega? Kas see usin puudelangetaja ja jõgede paisutaja on metsaomanike nuhtlus? Või on ta loodusharuldus, meie põhjamaise metsa ülioluline ja kallihinnaline sümbol? Meie praeguses Eesti looduses ilmselt mõlemat.

Tõele kõige lähemal on see, et me pole õppinud oma metsadesse tagasitulnud kobrastega toime tulema. Aga tuleb õppida. Seda peavad tegema nii riigiametnikud kui ka igaüks meist omaette.

On ju selge, et kui omanikul on neli hektarit metsa ja kobras ähvardab kolmandiku sellest nahka pista ja ülejäänud kahte kolmandikku üle ujutada, siis peab omanik küll olema äärmine looduskaitse- ja koprafanaatik, kui ta ei püüa midagi oma vara kaitseks ette võtta. Temast tuleb aru saada.

Ilmus ajakiri Hirundo

EOÜ annab teada

Ilmunud on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uus number.

Numbrist 2017-1 saab lugeda kolme põnevat lugu:

Mägi, M. Maaspesitsevate lindude pesarüüste taastatud Pärnu rannaniidul

Lanto, U. & Sild, E. Stressi mõju isaste laululindude laulu õppimisele

Viigipuu, R. & Tilgar, V. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele

 

Ajakirja leiad: LINK

Teabeleht TIIRUTAJA ilmunud

EOÜ annab teada

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja 2017. aasta teisest numbrist saab lugeda linnuhuviliste meelespeast ja kaldapääsukeste pereelust ning õpetatakse öölaulikuid määrama hääle järgi.

Topeltlehelt saab imetleda Looduse Aasta Foto 2017 parimaid linnufotosid. Samuti leiab teabelehest uudiseid Kotkaklubi kevadtalgutest, satelliitsaatjaga metsistest, tänavuse aasta linnu turteltuvi rahvusvahelisest kaitsekavast ja paljust muust.

Loe tiirutajat: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.