Foto Arne Ader

Karusammal

Harilik karusammal        Polytrichum commune

Möödunud aasta lõpus valisid Eesti samblasõbrad aasta sambla -2017.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

23. mail nägid linnuvaatlejad Uku Paal ja Kaarel Kaisel Läänemaal Puises kaheksat mesilasenäppi (Merops apiaster). Kiiresti kohale rutanud bongaritel neid kahjuks näha ei õnnestunud, kuna mesilasenäppide salk lahkus lääne suunas merele. Jääb loota, et neid mesilasenäppe kohatakse lähipäevil ka kusagil läänesaartel.

Mesilasenäpid. 23.05.2017, Läänemaa, Puise / foto: Uku Paal

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

Enne kui saele voli anda, tuleb läbi mõelda, kas tasub midagi langile alles jätta. Elujõuline järelkasv on rahaline võit, sest neid kohti ei ole siis vaja uuesti täis istutada või külvala.

Seega tuleks raie ja eriti väljavedu kavandada ning korraldada nii, et võimalikult palju kasvuvõimelist järelkasvu alles jääks. Ühtlasi säilib nii alustikku ning seeneniidistikku, mis sealt siis kiiremini ülejäänud maa-alale levib.

Peaksime muidugi vaagima, missugune järelkasv annab kiiremini uue ning antud kohale sobiva metsa. Äranäritud haavavõsa tulevases männikus või liiga kaua varjus kiratsenud männikõverikud pole mingi väärtus.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised „ornamendid“ on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. Muuhulgas on sellistel „ornamentidel“ kõrge hind, kuna eredamalt värvunud sulgedega linnud on kaitsetumad sulgi söövate parasiitide vastu ning eredamad suled kuluvad tumedatest sulgedest kiiremini.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Kaldapääsukeste koloonia

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi. Selleks on avatud veebirakendus: www.eoy.ee/riparia

Rakenduses saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.

Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamise eesmärk on saada uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis ning kasutada neid kaldapääsukeste elupaigakasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praeguseks on enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadele naasnud, seepärast on kätte jõudnud õige aeg kaldapääsukeste kaardistamisega alustada.