Tekst Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing
Ülekande võimaldavad Kernel ja EENet
Sisu toetab KIK

Hiireviu pesakaamera paigaldati esmakordselt 2015 - viuaastal. Tänavu saame sama pesa jälgida kolmandat aastat järjest. Pesitsustulemused selguvad hiljemalt juuni keskpaigaks. Kas peitsema naasevad needsamad Mari ja Mihkel? 2015 jälgitud teist hiireviu pesa (Katrin ja Kalju) pole enam võimalik vaadata, sest seal on nüüd raielank...

Fotod Arne Ader

Rabahaned

 

Rabahani       Anser fabalis

 

Täna vaatleme samuti läbirändureid, tumedamaid halle ning veidi suuremaid, kui suur-laukhanesid, aga segaparvedes võime neid märgata nii rändel, kui toitumas.

Rabahanede pesitsusala algab Kesk-Soome soodest ja sealt edasi põhja suunas. Kevadrändel, märtsis-aprillis teevad meil toitumispeatusi kümned tuhanded rabahaned. Suurema parve lennupildis näeme „hanekolmnurka“, aga lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“. Lennul häälekad - selline nasaalselt pasundav kaagutamine.

Veebikaamera pildi napsas Fleur, LK foorumist

 

Kodukakk        Strix aluco

 

Esimese muna munes Klaara 15. märtsil. Varahommikul veel muna pesas polnud, seega munes emaslind teise muna, täna päevasel ajal, märgime üles, 18. märtsil.

Umbes pool tundi peale päikese loojangut sätib Klaara ennast „konte sirutama“. Alustuseks hõigatakse Klausi, kui isaslind vastab (seda ei pruugi meie kuulda) lennatakse suhtlema. Viimastel õhtutel lebas muna „pesas üksi“ kolm tundi.

Fotod Arne Ader

Suur-laukhaned

 

Suur-laukhani          Anser albifrons

 

Meilt rändavad suur-laukhaned läbi oma pesitsusaladele, Põhja-Venemaa tundratele. Sügisel näeme neid massiliselt, aga enamalt jaolt vaid ülelennul, kui just tormine ilm linnuparvi peatuma ei sunni.