Kirjutas ja pildistas Sten

Orav jaanuari lõpu lumesajus

Elan Tallinnas Mustamäe paneelmajas. Minu suureks rõõmuks on meid hakanud külastama oravad. Mõnikord on neid loomakesi lausa mitu. Oleme neile aknaplekile poetanud mõned pähklid või tammetõrud. Siis on huvitav teiselt poolt akna klaasi neid salaja jälgida. Nemad mind ei märka ja minul avaneb võimalus oravaid väga lähedalt pildistada.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Eesti uue visuaalse identiteedi üheks läbivaks jooneks on võetud rändrahnude motiiv.
Meie maa on ju rändrahnude poolest rikkaim kogu Euroopas.

See teadmine võiks loodusesse kibelejal tekitada mõtte minna vahelduseks ise vaatama mõnda kopsakat hiidrahnu. Lehitud puud ja pea olematu lumepaksus soosivad seda ettevõtmist igati. Isegi paksus patsikus paistavad praegu igasugused geoloogilised vaatamisväärsused palju paremini välja. 

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Värsked mutimullahunnikud paksu kulukihiga niidul

Ilm püsis sompus ja udune. Aegajalt sadas vähest lund ja lörtsi. Päikest ei paistnud kordagi. Keskmine õhutemperatuur kõikus 0...-2,4 kraadi piires, olles normist 4...6 kraadi võrra soojem.

Päevane ja öine õhutemperatuur erinesid omavahel väga vähe. Nädala kõige madalamad õhutemperatuurid registreeriti neljapäeval (-4,3 °C) ja pühapäeva õhtul enne keskööd (-6,9 °C),  maksimaalne teisipäeval (0,7 °C).

Teisipäeval varisenud jäide kaskede all

Videod Marko Kübarsepp ja Ahto Täpsi

Videoklipis näeme huntide territooriumi märgistamast. Dominantsed hundid ehk siis karja juhtloomad kasutavad uriinimärgistele lisaks tihtipeale ka maapinna kraapimist. Nii on märgistuskoht visuaalselt silmatorkavam ning kannab eneses lisaks ka varvaste lõhnanäärmetest eralduvale odöörile erinevat teavet. Videoklipis maapinda kraapiva isendi puhul on tegemist dominantse emasloomaga. Lisaks huntidele on konkreetse kuusepuu juurde oma" märgi maha" jätnud nii metsnugis, kährik, rebane kui ka ilves. Viimane eelistab "tagasihoidlikule" kuusepuule pigem murdunud haavaroigast

Hunt ehk susi       Canis lupus

Tänavune talv on siiani olnud pea kõikjal lumetu, aga nüüdseks võib kohati „jäljeraamatut“ päris hästi lugeda ega musta maaga poleks hakanudki meie kiskjate tähtsündmusi kirjeldama.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Maakotkad raipel

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Pesitsevate vanalindude arvukus on meie looduses väike – kuuskümmend paari või veidi rohkem. Talvist arvukust hinnatakse sajale, kuni paarisajale isendile. Laiemalt hulguvad lähiriikides ringi noorlinnud, tavaliselt saab suvega lennuvõimeliseks kotkapesast ainult üks poeg.