EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Salutihane pesaõõnsusel

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde, 96 liigist.

Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.

Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Värske lumi nulu okstel

Ilm oli muutlik. Esmaspäeval läks sulale. Päev oli sompus ja aegajalt sadas vihma, lund või lörtsi. Maad kattis mõnesentimeetrine lumekiht.

Teisipäeva lõunast tõusis tuul ja algas jahenemine. Kolmapäeva hommikul mõõdeti  õhus -10 kraadi. Tuul võimendas veelgi külma, Ilmateenistus näitas oma kodulehel tuulekülmaks Jõgeval -15 kraadi.  Päeval paistis päike, kuid maksimaalne õhutemperatuur üle -4 kraadi ei tõusnud.

Vihmasadude ja sula järel oli  põldudel lumele tekkinud koorik, mis oli kohati tugev, ligi kaks sentimeetrit paks. Tänu koorikule ei kandnud tugev tuul lund põldudelt minema.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Mida liikuvamad linnud, seda väiksem on nende lokaalne geneetiline eristumine, kuna liikudes “rändavad” kaasa ka geenid ja kanduvad edasi järgmisse põlvkonda. Selliselt peaks ajapikku erinevused populatsioonide vahel kaduma. Siiski eeldab selline teooria, et organismid saavad vabalt ilma takistusteta (nt mäestikud, suured veelahkmed jms) liikuda. Lisaks võib pidev “võõraste” geenide lisandumine pärssida populatsioonide kohastumist lokaalsete tingimustega, sest “väljast” lisanduvatele geenidele ei ole kohalikud keskkonnatingimused veel mõju avaldanud. Selline pidev geenide rändamine populatsioonide vahel võib takistada uute liikide väljakujunemist, mida isoleeritus vastupidi suurendab.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Punahirv       Cervus elaphus

Alles läks pimedaks, hirvepullid alles kogunevad toitmisplatsile. Täna on õhus riiakust kõik püüavad viisil või teisel oma ülimuslikkust maksma panna.

Kui muidu pole vanematel soliidse sarvekasvuga loomadel noorematega erilist tegemist – nemad teevad mida tahavad ja keegi selle vastu üldjuhul ei protesteeri.

Tavaõhtutel kuuleme „sarveklõbinat“ kusagilt eemalt – noored pullikesed mängivad. Või on tõepoolest loomade hulk toitmisplatsil liialt suureks kujunenud.

Pildi toidulaualt napsas IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähni isaslind ja rohevint

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

Meie looduse tuntuimaks, levinuimaks ning arvukaimaks on suur-kirjurähnid. Suur on nimetatu tõepoolest, aga mitte suurim, kellest eile kirjutasime ning neid omavahel võrdlesime – valgeselg-kirjurähn (kas seda liiki nimepanemise aegu veel ei tuntud või olid liigikaaslased mõõtmata-kaalumata). Talvine arvukus sõltub käbisaagist okasmetsades ja võib hääl aastal küündida veerand miljoni isendini, talilinnuloendus annab sellele täpsema vastuse.