Pildistas LK team

Kaljukotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste vanalinde võime pidada paigalindudeks. Pesitsema asuvad merikotkad alles neljandal või viiendal eluaastal. Tänavused noorlinnud meie kotkapesadest on lõuna poole hulkuma läinud, aga saabunud on põhjapoolsete piirkondade noorlinnud. Ehk talvisel ajal võivad veidi kõrvalisemates soo-, raba- või metsaaladel ringi liikuda kuni paarsada kaljukotkast.

Kaitsealad annavad teada

Kirjutas Elo Raspel

Pildistas S. Urvak

Üleujutus raba teel

Aastavahetuse sademed  on tõstnud veetaset nii pinnases kui veekogudes. Alam-Pedja looduskaitsealal asuv, peamiselt Pedja jõe äärsel luhamaastikul kulgev Kirna matkarada on seetõttu muutunud läbimatuks.

Paraku muutus aasta esimese nädalavahetuse ühele väiksele seltskonnale matk Kirna rajal  ellujäämisretkeks, kus vajati Päästeameti abi. Kokkuvõtteks lahenes küll kõik ilma oluliste terviseprobleemideta, kuid talvist matka planeerides tasub hoolikalt läbi mõelda kuhu minnakse ja millised on seal võimalikud ilmaolud.

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Vesiroos

Rekord nr. 836          Kõige pikema leherootsuga taim

Valge vesiroos          Nymphaea alba

Pildistas LK team

Talvituvad keldriöölased

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Keldriöölased talvituvad valmikutena ja ega sarnaseid liike palju ei ole. Nimi reedab, et neid võime talvitumas kohata keldrites, aga samuti koobastes, kuurides, aitades…

Üpris levinute keldriöölaste hallidel sakiliste servadega esitiibadel hakkavad silma oranžikad triibud. Tiibade siruulatus jääb keldriöölastel veidi üle nelja sentimeetri.

Pildistas LK team

Rajakaamera kuva

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Meie tänavuse aasta loom – põder on koguka pea, kongnina ja habemetuustiga suur imetaja meie looduses. Põtradel teame olevat hea haistmine ja kuulmine, aga kesine nägemine.