Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Taliteraviljapõllud on kollased 

Nädala esimesel poolel jätkus palavus. Keskmine õhutemperatuur kõikus esmaspäevast kolmapäevani 22,5…23,7 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kuue kraadi võrra. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmapäeval 30,3 °C, mis oli senise käesoleva suve kõige kõrgem näit Jõgeval. 

Lamedalehise ogaputke õisikud

Foto Olaf Leillinger, WikimediA

Marjalutikad

Marjalutikas       Dolycoris baccarum

Marjalutikad talvitusid valmikutena ja toimetavad looduses kevadest alates. Kuid suve teiseks pooleks on nad juba arvukamad, sest marjalutikate vastsed sarnanevad valmikutele, aga jäävad veel veidi pisemateks ja nende tiivad pole täielikult välja arenenud. Kuid valmikute ja vastsete elupaigad on sarnased elupaikades nagu ka toit. 

Marjalutikad toituvad taimede mahladest, aga putukateadlaste väidetel ka väiksematest putukatest ehk on parajad röövlid.

Video ja kuvatõmmise salvestas Swenja, LK foorumist

Pesapuul turnimine lõppes allakukkumisega

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Saame näha kas T saab tagasi pesasse lennatud? Sündmus toimus kell pool kümme hommikul.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Lapsuliblikas

Lapsuliblikas         Gonepteryx rhamni

Tänavune liblikasuvi jääb suisa magedaks, sest liblikate arvukus on väike. Esimesi äsja koorunult säravkollaseid isas- ja kahvatumaid emaslapsuliblikaid sai märgatud siiski mõne nädala eest.

Lapsuliblikate elukorralduses jagub tähelepandavat. Näiteks liblikad puhkavad suvel päris palju. Mõnepäevase aktiivse elutegevuse ja toitumise järel võetakse puhkust mõneks päevaks, vahel koguni nädalaks. Lapsuliblikate elutsükkel käibki selliste diapausidega ja muidugi mõjutavad liblikaid nii toimima ka vihmased ilmad.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kare kaisel

Kare kaisel ehk kare kõrkjas     Schoenoplectus tabernaemontanii

Järvekaisel ehk järvekõrkjas     Schoenoplectus lacustris

Miks me meres ja sisevetes kasvavaid kõrkjaid koos vaatleme? Vahel kasvavad taimed merelahtedes, kuhu mõni jõgi või oja suubumas koos. Ikka nii, et mere pool madalam ja peenem kare kaisel, aga maale lähemal lahe sopis kõrgem järvekaisel.