Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Linnuatlase ringkiri: pesitsushooaeg hakkab lõppema

Linnuatlase töörühm

Illustreeriv foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Kuldnokad

Kuldnokad

2025. aasta pesitsushooaeg hakkab lõppema ja on aeg teha selle hooaja viimased kontrollitud sisestused

2025. a. pesitsushooaeg on nüüd enamiku liikide jaoks möödas, mistõttu pesitsuskindluse tunnuste lisamist vaatlustele tuleks oluliselt tagasi tõmmata. Näiteks laulvaid kuldnokki kohtab nüüd väga erinevates elupaikades, millest suur osa ei ole pesitsusbiotoop, liiati õpivad laulmist ka tänavused noorlinnud. Seega juulikuist kuldnokavaatlust PlutoFisse kandes on mõnelgi juhul põhjust märkida tegevuseks „s” (laulev isend), kuid pesitsuskindluse väli tuleks jätta täitmata. Kindlasti kehtib viimane soovitus ka kohatud kuldnokasalkade ja -parvede puhul, mis arusaadavalt ei kajasta võimalikku pesitsemist.

Seatapust ja kassitapust

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Tara-seatapp

Tara-seatapp

 

Tara-seatapp                 Calystegia sepium

 

Harilik kassitapp          Convolvulus arvensis

 


Muidugi hakkavad silma suurte, heledate ja lehterjate õitega seatapud ja kassitapud, mis õitsemisega alustanud.

Ei tapa need taimed, ei sigu ega kasse, sest tappudeks nimetatakse eesti keeli vääntaimi ja tapuaed ongi selliste taimede tarbeks püstitatud. Vahel kasvatatakse sarnaselt ka humalaid.

Erinevatest naistepunadest

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Liht-naistepuna

Liht-naistepuna

 

Liht-naistepuna                 Hypericum perforatum

 

Kandiline naistepuna       Hypericum maculatum

 

Liht-naistepuna alustas tänavu õitsemist juulikuu alul, aga taim õitseb pikalt. Lähedase liigikaaslase, kandilise naistepuna, õitsemine algas samuti juulikuul. 

„Kui naesterahvad kahvatud ja valged seisavad, siis pidada nad naestepuna-heinadest keedetud teed jooma. Siis tuleb puna palgesse”, nii teadis vanarahvas sel taimel võluväge olevat.

Varsti saab vaarikale, aga mõnel pool juba maiustatakse

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Vaarikas

Vaarikas

 

Harilik vaarikas      Rubus idaeus

 

Aastati on vaarikasaagid meie looduses üpris erinevad. Seda mõjutavad nii õitsemiseaegsed öökülmad või takistavad vihmased ilmad putukatel taimi tolmeldada ja suvine põud jätab marjad kribalateks. Hea saagikus kordub kolme-neljaaastase sammuga.

Perseiidide sadu saame jälgida juba täna õhtul

Eesti Astronoomiaselts annab teada

Augustikuus ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid. Seda tänu antud meteoriidisaju stabiilsusele, pikale kestvusele (17. juuli kuni 24. august), perseiidide kiirusele ja nende rohkusele.

Meteoorisaju nimi tuleb tähtkujust, kust sel ajal langevad meteoorid näivad tulevat ehk teisisõnu radiandist - Perseuse tähtkujust. Meteoorisadu nautides pole aga mõtet täpselt selles suunas vaadata, sest siis võivad mõned langevad tähed märkamata jääda. Tasub veidi kõrvale vaadata.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.