Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kaljukotkastel juba kolm nädalat haudutud

Veebikaamera kuvatõmmised Sova ja Sappheira LK foorumist

Miina ja Marko Võrumaa pesal

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Kalakotkaste emaslinnud munesid tänavu nii Võru- kui Tartumaa pesades oma kolm kuna samaaegselt. Tänaseks on kotkad haudunud kolm nädalat.

Võrumaa pesas on isaslind Marko, kes kaasat püütud kaladega varustab ka täiesti arvestatav hauduja. Foorumi liikmed rehkendasid kokku, et näiteks eile oli isaslind mune haudunud 6 tundi 38 minutit

VIDEO: kährik tassib poega teise kohta

Video salvestas LK-team

 

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides

 

Kährikuperes on sagedamini viis, kuus kutsikat. Osad sündisid aprillis, aga poegimine kestab ka maikuus.

Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanaloomad. Emasloom imetab poegi kaks kuud ja pesakond laguneb suve lõpupoole, kui noorloomad peavad omale leidma uue elupaiga. Vanaloomade paarid on püsivad.

Jätkub iga-aastane karuputke tõrje

Keskkonnaamet tuletab meelde

Pildistas Marko Kukk

Sosnovski karuputk kodaniku tagahoovis

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.

Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk on ohtlikud nii kodumaisele loodusele kui ka inimese tervisele. Need ja teised invasiivsed võõrliigid on Eestisse sattunud inimese abiga ning võtavad kodumaistelt liikidelt ära elupaiku.

Anna Ornitoloogiaühingule teada pesitsevatest suurkoovitajatest

Foto Arne Ader ja pesapilt Liis Keerberg

Suurkoovitajad. Kärevere, Emajõe luht

Suurkoovitajad. Kärevere, Emajõe luht ( www.loodusemees.ee )

 

Suurkoovitaja         Numenius arquata

 

Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid soorkoovitajate paaridest ja pesadest, et uurida liigi elupaigakasutust.

Ornitoloogiaühing kogub infot suurkoovitajate paaride kohta, keda on nähtud kauem kui nädala jooksul mõnel väiksemal alal, näiteks konkreetsel põllul tegutsemas. Eriti oodatud on teave talivilja-, rapsi- või kõrrepõldudel märgatud koovitajapaaridest. Samuti palub ühing teada anda suurkoovitaja pesa leidmisest.

Pesitsusrahu linnukool - metstilder

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Metstildrist kirjutas Liis Keerberg

Pildi joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Metstilder

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.