Põua aegu põualiblikatest
Põualiblikas Aporia crataegi
Jõgedes, ojades, kaevudes ja allikates vett veel jagub, aga taimedele, aia- ja põlluviljadele on põuaaeg kätte jõudnud.
Põualiblikas Aporia crataegi
Jõgedes, ojades, kaevudes ja allikates vett veel jagub, aga taimedele, aia- ja põlluviljadele on põuaaeg kätte jõudnud.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod VikipeediA
Loodi lehisepuistu
Rekord nr. 156 Lühimad matkarajad
Loodi lehisepuistu matkarada Viljandimaal, kokku 181 meetrit ehk edasi-tagasi kokku 362 meetrit. On RMK halduses. Viljandimaal Loodi Püstmäel kasvab Eesti vanim ja suurim euroopa lehisepuistu. Lehisesalu rajati siia 1820. aastal poole hektari suurusele maalapile. Lehised külvas seemnetest Loodi mõisnik Heinrich August Von Bock ja tänaseks on see kahesaja aastane mets meie kõrgeim puistu. Kõrgeima lehise kõrgus ulatub 43,5 meetrini ja ümbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt 92 sentimeetrit. Euroopa lehise eluiga ulatub 500 aastani.
Ringikujulistest radadest on lühim Laste loodusrada Võrumaal, Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures, kokku 369 meetrit.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Mets-kurereha

Mets-kurereha valgeõieline vorm
Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks.
Keskmine õhutemperatuur kõikus 16,8...24,1 kraadi piires, ületades normi (1981-2010. a keskmine) kõige soojemal päeval (neljapäeval) kümne kraadi ja kõige jahedamal päeval (pühapäeval) kahe kraadi võrra.
Päevased õhutemperatuurid ületasid kõigil nädalapäevadel 21 kraadi, kolmel päeval 27 kraadi. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval neljapäeval 29,9 °C.
Endise fosforiidikaevanduse käikudes Ülgasel on nahkhiiri järjepidevalt seiratud juba vähemalt 30 aastat.
Ülgase nahkhiirte talvituspaik on endine fosforiidikaevandus, mille käigustik paekalda sees on kokku 4 kilomeetrit pikk. Kui eelmise sajandi viimase kümnendil talvitus siin enam kui 150 tiigilendlast, siis viimasel paaril aastal on see arv jäänud 30-40 vahele ning talvituvate tiigilendlaste arv Ülgase käigustikus on pea pidevalt langenud. Selle peamiseks põhjuseks on kasvav talvine inimkülastuste arv.
Illustreeriv materjal Fleur, LK foorumist
Vanalind saabub poegi toitma
Kalakajakas Larus canus
Linnarahvas näeb sageli tegutsemas sarnase sulestikuga suuri hõbekajakaid. Kalakajakad on eelnimetatutest poole väiksemad: halli mantli, valge sulestiku ja mustade tiivaotstega, kus paar väikest valget laiku. Täiskasvanud vanalindude kaal küündib poole kiloni.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.