Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Väike ringmatk Paukjärvel ja Kõnnu-Suursoos

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaal populaarne, isegi väga populaarne pikniku- ja telkimiskoht, nii et järve ääres telkimisel saab teistest turistidest rahu vaid kas väga viletsa ilmaga näiteks ladinal sadaval sügispäevadel või krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib rahvast 800 meetri kaugusel asuvast (suvel mõnikord valvega) Kaksiksilla parklast pidevalt, pikniku- ja marjakorvid näpus, mõnel seljakott telgi ja ööbimisvarustusega seljas.

Ka soojemapoolsetel talvepäevadel võib leida Noorte Meeste Kristliku Ühenduse poisslaste lastelaagri asemelt, kus nüüd asub RMK puhkekoht koos lõkkeaseme, katusega laudade ja kuivtualetiga mõne matkaja käsi soojendamas.

Kes on need suured röövikud?

Pildistas Kristel Vilbaste

Pajumailase pea sõrmepikkune röövik Pirgul

 

Pajumailane         Cossus cossus

 

Pajumailaste ööliblika valmikute lennuaeg oli juuni ja juulikuus. Paaritumisküpsed emasliblikad otsisid omale partnerit eritatava feromooni abil. Seejärel munes emasliblikas mõnikümmend kuni sadakond muna mõne vanema lehtpuupuu koorepragudesse, eelistades paju või tamme.

Kahlajad Haversis - vigled

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt näha vöötsaba-viglesid.

Eestis vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) ei pesitse, kuid on rannikul aprillist maini ja juulist-septembrini suhteliselt tavaline läbirändaja. Vöötsaba-vigle pesitseb tundras ja taigavööndi põhjaosa soodes, talvitab Lääne-Euroopas ning Lääne-Aafrikas.

Rohetäpikute suve lõpp

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpikud paarituvad

 

Rohetäpik          Argynnis paphia

 

Tänavune liblikasuvi on nagu ta on, üksikuid rohetäpikuid oli näha kuu aega tagasi, aga nädalavahetuse lõpu kena suveilmaga kohtas neid hulgaliselt.

Tavalistel aastatel hakkab augusti keskel valmikuid juba vähemaks jääma, aga usutavalt võime tänavu neid näha veel paari nädala jagu. Marjulised ja seenelised tunnevad seda metsaliiki kindlasti, kohata võime rohetäpikuid nii metsateedel, kui –sihtidel ja -lagendikel kohata.

Must-toonekurgi näeme pesal üha harvemini

Veebikaamera pildi napsas Solo, LK foorumist

Pesasse jäänud kurepojad tegutsevad veel koos

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Emaslind ongi rändele siirdunud. Viimati käis ta poegi toitmas üleeile õhtul.

Noorlindudest üks pole pesale naasnud neljandat päeva, seega ka teda me enam tänavu pesal ei näe. Must-toonekurgedele ongi tavaline, et rändele siirdutakse üksikult.

Isaslind toitis täna veel pesale jäänuid korra pärastlõunal ning noorlinnudki viibivad lennuharjutustel ümbruskonnaga tutvumas päris pikalt.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.