Foto Arne Ader

Halljänes

Halljänes        Lepus europaeus

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Mandril on roostikuradadega kitsas peale Silma raja lühendamist. Hiiumaal on üks klassikaline sedasorti looduse õpperada siiski olemas. Või mitte päris Hiiu "mandril", vaid hiljutises merepõhjas Orjaku ja Kassari vahel, kus raske on praegu öelda, kustmaalt algab meri ja lõpeb maa.

Roostikurajal on siiski kindel maa kogu aeg jalge all - lai laudtee algab lambakoplist, kust viib väikese kaarega pika roostiku vahele, ronida saab rändrahnu otsa ja vaatetorni. Kes tahab, teeb veel väikese lisatiiru ümber kadakase metsatuka.

See lühem on roostikuring ja alla kilomeetri, pikem kannab ametlikku nime "Orjaku rada" ning venitab 2 km kõndimist välja.

Kirjeldus ja video Mati Sepp

Juba mõnda aega olen otsinud suure sarvekrooniga sokku. Siit ja sealt on tulnud teavet, et mõnda isendit olla nähtud heinamaadel, aga kaamera ette polnud senini nõus ükski astuma ja kui mõni tuligi, siis mitte medali vääriline jahimeeste mõistes.

Olen ise käes hoidnud tänavu kütitud medalisarvi, aga looduses sellist isendit elusana näha on mõistagi, midagi sootuks muud.

Tänaseks päevaks oli mulle selgeks saanud, et meie kandi heinamaadel ei pruugi ma sellist looma isegi mitte kauguset silmata ning otsustasin trofeesarvedega sokku otsima asuda metsast.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuna juuli lõpuks kasvavad valge-toonekure pojad lennuvõimeliseks ning enamus lahkub juba augustis Aafrikasse, on käes viimane aeg valge-toonekure selle-aastased pesitsusandmed teada anda.

Eesti Ornitoloogiaühing on valge-toonekure pesitsusandmete kogumiseks loonud lihtsa kaardirakenduse: www.eoy.ee/valgetoonekurg. Kaardirakendus võimaldab pesa kohta täpsustuvaid pesitsusandmeid järjest juurde lisada. Juhul, kui oma kodukoha valge-toonekure pesa andmeid kaardilt ei leia, saab igaüks puuduvad andmed ise sisestada.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod wikimedia

Süda tänava hõlmikpuu

Suvi on nüüd üle poole ja tavaliselt tabab Eestit sel ajal kaks asja – poolteist nädalat troopilist kuumust ja enne selle kuumuse tulekut üle maa kihutav keeristorm. Ootame ja vaatame. Igatahes ei tasu kunagi selleks ajaks kodust lõunamaale päevitama sõita, sest pruuniks saab ka siin ja siis on võimalus oma minemalennanud asju kokku korjata, äikesepurustuste haavu lakkuda ja külilikukkunud puid saagida.

Puudest ma seekord rääkida tahangi. Linnade rohevööndi puudest. Kui vanasti räägiti, et mets on vaese mehe kasukas, siis tasuks rääkida tänapäeval ka sellest, et puud on linnaelaniku kasukas.