Ornitoloogiaühing annab teada

Inglanna Sacha Dench lendab tiibvarjuga mööda väikeluikede 7500 km pikkust rändeteed nende Venemaa pesitsusalalt talvistuskohta Inglismaale, et juhtida tähelepanu selle kauni linnuliigi olukorrale ja kaitse vajadusele. Väikeluige arvukus on viimase kahekümne aastaga ligi poole võrra vähenenud. Meilt läbirändava alamliigi populatsioon on praegu  umbes 18000 isendit.  Sacha alustas oma lendu 19. septembril Petsora jõe deltast. Oma teekonnal teeb ta koos tugimeekonnaga peatusi riikides, kus on väikeluikedele olulised peatusalad. Eestisse plaanib ta jõuda oktoobri keskel. Sacha kohtub siin kohalike kogukondadega ja räägib väikeluikede kaitsest. Ta liigub marsruudil Luhamaa-Tartu-Põltsamaa-Türi-Rapla-Haeska-Lihula-Pärnu-Häädemeeste-Ikla. Eesti keskne üritus toimub 10. oktoobril Tartus.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Pihlakas

Sügiseti on ikka tavaks pihlakatest juttu teha, sest olgem ausad - see on ainus aeg aastast kui nad on tõeliselt silmatorkavad ja iga oma ihukarvaga peatselt saabuvat kaamost tunnetades kipub hing klammerduma millegi ilusa ja elusa külge. Siit edasi läheb aina pimedamaks ja monokroomsemaks kuni esimene lumi, kui see tulla suvatseb, korraks päeva päästab.

Kui kõrvale jätta pihlaka koht lindude toidulaual ja tiivuliste roll pihlaka laialdases levikus, siis on pihlakas väga tähtsal kohal ka meie rahvapärimuses. Pihlakas oli väga tähtis püha- ja nõiapuu, kellele sekundeerib meie kultuuris üksnes tamm - pihlakat on sarnaselt tammega seostatud piksega.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Paplikedriku emasliblikas

Paplikedrik              Poecilocampa populi

 

Saabunud sügisesed tormiilmad liblikaid eriti välja ei meelita. Näis kuidas järgmisel nädalal sügis edeneb?

Paplikedrik on Eestis kõikjal levinud ja tavaline. Liblikas lendab septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani leht- ja segametsades, võsastikes, aga ka aedades.