Nooltega märgitud atlaseruutudes on pesitsuskoodiga vaatlusi sisestatud tagasihoidlikult

Pesitsushooaega pole enam kauaks ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 andmete kogumisele kaasa aidata: LINK
Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis: LINK

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põdralehm vihmas, võimalik, et ka vasikas oli kusagil ligiduses...

Põder     Alces alces

Kes elutsesid meie metsades umbes üheteist tuhande aasta eest nn preboreaalsel perioodil?

Ega muidu ei teaks, aga selle ajajärgu rändhõimudell tuli elus püsimiseks tegeleda küttimise, kalastuse ning korilusega.

Ekraanitõmmised Fleur ja Venegor, LK foorumist

Hallhani       Anser anser

Rannal peesitavad hallhaned sulgivad. Jaanipäeva paiku võis sulgimine alata ja sel ajal kaotab osa lindudest täielikult lennuvõime. Osa linde jääb peatuma väikesaartele või laidudele, teised merelahtedele, mille kaldaalad piirnevad rohumaadega, siis saavad suured taimetoidulised linnud lähikonnas toitumas käia.

Pesitsevaid paare võis olla kuni tuhatkond ja teadmiseks, et pesitsemast alustatakse alles kolme aasta vanuselt.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 69, kellest algajaid 40 ja edasijõudnuid 29.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 23 ja edasijõudnutest 11 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 3. vooru küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Loo kirjutas ja video salvestas Mati Sepp

Igal loomaliigil on oma elutsükkel looduse ökosüsteemis. Sündimise hetkest alates on noored ilmakodanikud osa sellest suurest süsteemist.

Kevadel lõpul toovad metskitsed ilmale üks kuni kolm talle ,kes varjavad ennast kiskjate eest rohu kaitsvas rüpes. Noores eas abitud ning sõltudes täielikult emasloomast on talled kerge saak kiskjatele (rebane, ilves, hunt, aga neile on lisandunud nüüdseks uus liik - šaakal).

Šaakal saab olema ilmselt tulevikus metskitse tallede jaoks tõsine katsumus. Sest šaakalite võime õppida küttima erinevaid saakloomi on tuntud üle maailma. Pole kahtlustki, et uustulnuka jaoks on kergesti õpitav, kuidas abitud talled noores eas rohust üles leida.